seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid. Seni on olukord järjest paranenud. Kuid taas laieneva majandusega võib olukord halvenema hakata. (c) happevihmad · Vääveldioksiidi heitkogused vähenesid perioodil 1990 kuni 2003 ligikaudu 63% võrra. Seega pole tegu hetkel kõige põletavama probleemiga, kuid samas on viimastel aastatel märgata taas kerget tõusutendentsi. Seejuures annab suurema osa happevihmu tekitavast heitmest energeetikatööstus. Aasta keskmine sademete väävlisisaldus Eestis (0,5 mg S/l) on silmatorkavalt madal (v.a Kirde-Eesti mõõtejaamades, kus aasta keskmine kontsentratsioon ületab 1mg S/l). Eesti siseselt pole hetkel kõige olulisem probleem. (d) tolm · Peente tahkete osakeste piirnormid on märkimisväärselt karmistunud, mistõttu välisõhu saastatuse taseme piirväärtuste ületamiste arv on suurenenud. Peente osakeste saastatuse tase on põhiliseks probleemiks linnaõhus.
Kui kvalitnormatiive kasut koos heite piirväärtuse kehtestamisega, on esimesed teiste määramise alusteks. Heite piirväärtus heidet isel massi, ainesis ja/vm arvväärtus, mida teatava(te) ajavahemiku(e) kestel ei tohi ületada. Heide ainete, vibrats, soojuse või müra otsene või kaudne väljut saasteallikast õhku/vette/pinnasesse. Heite piirväärtuse kehtestamisel lähtut esmajärjekorras regul heitmest, tööstusprotsessist ja alles siis konkreetse ala kktaluvusest. Kõik loa taotlejad võivad nõuda max piirväärtuse kehtest (puudub õiguslik alus selle mitterahuld või rangemate meetmete kehtest va. kui on kombinatsioon kvalitnormatiividega). Subjektiivseid õigusi heitmete väljutajale loovad piirväärtused alles siis, kui need on kehtest seaduse ja vast kk loaga. Piirväärtuse ületamine = kkloa nõuete mittetäitmine.
annaabi.ee 
