saastamist, kasutades võimalikult vähe aatomienergeetikat. Lendunud vääveldioksiid ja lämmastiku oksiidid ühinevad veeauruga, moodustades väävel ja lämmastikhappeid, mis sajavad happevihmana alla. Happeliseks muutunud järved on ilusad läbipaistavad (elustik on vaesenud).Kaladest kõige tundlikumad on lõhe, forell, lepamaim ja särg. Kohanemisvõimelisemad on haug ja ahven. Metsas haigestuvad kõige esimesena okaspuud, kuusk ja mänd, sest nende okkad on igihaljad. Heitlehistest lehtpuudest tundlikum on pöök. Ainuke lahendus on saasteaine piiramine. Tuleb põletada vähem naftat, kivisüsi, kasutada rohkem alternatiivseid energia võimalusi( tuule, vee ja päikeseenergiat) ning püüda filtrite abil kinni kahjulikud gaasid.
igijää ja lume vöötme vahel. See on metsatu ala mäestiku kõrgematel nõlvadel. Ida-Gruusias on vähem metsa kui Lääne-Gruusias, kuivema kliima tõttu pole osad piirkonnad kunagi olnudki metsaga kaetud. Peaaegu kõigil Ida-Gruusia madalamatel aladel ja tasandikel on tehtud lageraie põllumajanduslikel eesmärkidel. Peaaegu 85% Ida-Gruusia metsadest on heitlehised. Okaspuumetsad domineerivad ainult Borjomi orus ja ekstreemsematel aladel. Heitlehistest puudest on levinuimad pöök, tamm ja valgepöök. Leidub ka mitmeid vahtra-, haava-, saare- ja sarapuuliike. Üldiselt paiknevad Ida-Gruusia metsad 500-2000 m kõrgusel merepinnast. 2008. aastal võeti metsa maha kokku 793100 m3, millest 752200 m3 kulus energia tootmiseks. Metsaraie on viimaste aastate jooksul suurenenud. Puitu toodetakse peamiselt enda tarbeks, eksport peaaegu puudub. Suurimad metsandusega seotud probleemid on ebaadekvaatne metsahaldus, kontrollimatu
Suure osa mulla omadustest määrab ära muidugi tema lähtekivim. Lisaks eelpool kirjeldatud veerežiimile on lähtekivim ka uheks mulla reaktsiooni kujundajaks. Üldiselt kipuvad liivased mullad olema happelised ja näiteks loopealsete mullad, mis paiknevad õhukese kihina paekivi pinnal, on aluselise reaktsiooniga. Ka taimestikul on oma roll mulla kujunemisel. Näiteks avaldavad mullale tugevat mõju okaspuude okkad, mis on puu poolt tehtud kestma mitmeid aastaid (erinevalt heitlehistest puudest) ja seega ilmastikule vastupidavad. Vastupidavad on nad aga ka pärast surma maha langedes. Okkad säilivad ka koduna mitmeid aastaid luues happelise ja küllaltki elustikuvaese mulla. Kuna sealt puuduvad enamasti mulda segavad organismid (vihmaussid) kujunevad selged horisondid. Kuna mulla omadusi mõjutavad korraga väga paljud tegurid, võivad lähedaste regioonide mullad olla küllaltki erinevad. 98. Mis on märgalad? Märgalad ja veeökosüsteemid
annaabi.ee 
