poolt. Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Jäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet, tänu sellele paiskub atmosfääri vähem kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase. Samuti vähendab taaskasutus saasteainete heitkogust, mis muidu tekitaks sudu ja happevihma ning veekogude saastumist. Taaskasutus on efektiivne viis jäätmete vähendamiseks ning see on kolmas element reduce, reuse, recycle (vältimine, taaskasutamine, taaskasutamine) jäätmete ringluse hierarhias. Uutest materjalidest valmistatud toote tegemiseks kulub peaaegu alati rohkem energiat, kui valmistada seda toodet taaskasutatud materjalist. See tähendab, et jäätmete kokku kogumine, sorteerimine ja
ka erinevaid Euroopas vastuvõetud põhimõtteid, mis Eesti on kas otse või läbi Euroopa Liiduga liitumise aktsepteerinud. Lisaks kuulub Eesti erinevatesse organisatsioonidesse, kes omakorad dikteerivad, milline peaks olema Euroopa ja maailma tulevik. Kõige selgemini on Eesti energiapolitiikale seni mõju avaldanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll, millega arenenud lääneriigid nõustusid kasvuhoonegaaside heitkogust võrreldes 1990. aastaga vähendama aastaks 2008.-2012. vähemalt 5% võrra. Samade põhimõtetega pidi Eesti Euroopa Liiduga liitudes nõustuma. Eesti on seni Kyoto protokollist vaid positiivset mõju omanud, kuna võrdlusaluseks aastaks valitud 1990. aastal tegutsesid siin ressursimahuka tootmisega suurettevõtted, mille kokkukukkumise tõttu on statistiliselt Eesti seni oma keskkonnamõjusid vähendanud poole võrra. Nii on Eesti saanud oma
kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise kord" . Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogused määrati riikliku jaotuskava alusel teatud tegevusaladega käitajatele. Vastavad ettevõtted peavad tagama kasvuhoonegaaside heidete adekvaatse seire ja aruandluse. Igale määruse reguleerimisalasse kuuluvale käitajale anti jaotuskava alusel õigus paisata õhku kindel kogus kasvuhoonegaase e. lubatud heitkogus. Kui käitaja ei kasuta talle lubatud heitkogust täielikult, st paiskab õhku vähem kasvuhoonegaase kui lubatud, on käitajal õigus müüa ülejäävad lubatud heitkoguse ühikud Euroopa Liidu (EL) siseturul. Kui jaotuskava alusel lubatud heitkogusest käitise tööks ei piisanud, tuli käitajal neid juurde osta või tasuda ühe tonni CO2 kohta trahv 40 EUR. Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi üks eesmärk on motiveerida ettevõtteid energiasäästlikuma ja puhtama tehnoloogia kasutuselevõtule. Kui ettevõte investeerib
uuringute põhjal). Hilisemad sademete keemia uuringud on aga näidanud, et saastekoormused Eestis on reeglina iga aasta vähenenud. Pikaajaline suundumus on ka märkimisväärne saastatuse taseme vähenemine Kirde-Eestis, kuigi jääb seal teistes piirkondadest kõrgemaks. Sademed on happelisemad Lõuna-Eestis ja aluselisemad Põhja- Eestis. Paremate puhastusseadmete kasutuselevõtt (Kunda tsemenditehase, Narva elektrijaamad) kahandavad aluseliste tahkete osakeste heitkogust, mistõttu sademed muutuvad mõnevõrra happelisemaks. (Maasikmets 2004: 100-113). Joonis 2. Põlevkivituha mineraloogiline koostis (keskmine sisaldus). Joonisel on näha, et põhiliseks mineraaliks põlevkivi tuhas on lubi (CaO). Allikas: Laja 2005: 12. Ida-Viru maakonna võib jagada välisõhusaaste seisukohast tinglikult kaheks piirkonnaks: 11 maakonna põhjaosaks, mida iseloomustab tööstuse kontsentreerumine ja Ida-
annaabi.ee 
