osoonimisele. Erinevalt kloorimisest ei riku osoon vee maitset ära ning ainsaks lagusaaduseks on hapnik. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Tänapäeval on kasutusel väga peente pooridega filtrid, mille abil on võimalik eelnevalt puhastatud veest isegi baktereid kinni püüda. Hõljuvaid lisandeid on võimalik ka heiteveest kõrvaldada vahuga. Mikroorganisme saab väga efektiivselt kasutada heitvete puhastamisel. Seda tehakse spetsiaalsetes biotiikides, milles vastavad mikroorganismid muundavad looduskeskkonna jaoks väga mürgised ühendid kahjututeks ühenditeks, näiteks karboksüülhapeteks. On ka võimalik mikroorganismide elutegevust reguleerida nii, et tekivad metaan ja teised orgaanilised süsivesikud. Selline gaasisegu sobib hästi küttegaasiks. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega
Toitesoolade rikkus tingib bakter- ja fütoplanktoni rohkuse. Avavees on keskmiselt 5,17,4 mln. bakterirakku ja fütoplanktoni suvine biomass on harilikult üle 20 mg/l. Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab küllalt hea kolitiiter avavees 103, kaldavöötmes 51. 2 Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja punktreostust.1 Oluliselt halvemad on reostust näitavad parameetrid sisevooludes, eriti Tarvastu ja Tänassilma jões, mis annavad praegu olulise osa järve reostuskoormusest. 2 Fütoplanktonis domineerivad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab septembri või oktoobrini, kuid võib toimuda ka kevadel jää all
annaabi.ee 
