kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivarad. [3, lk39] Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemine on tingitud paljude kemikaalide, freoonide ja aerosoonide kasutamisest. Hõredama osoonikihi tõttu jõuab maapinnale rohkem ultraviolettkiirgust, mis on inimesele kahjulik, maa- ja veeökosüsteemide talitlemist.[2, lk 14] Maailmamere reostus Mere saastumine on suurem rannikumeres. Siseveekogusid saastavad heiteveed. Mageveekogudes ökoloogilist olukorda mõjutab nende eutrofeerumine, vees lahustunud hapniku hulga vähenemine, mis on tingitud mineraalsete ja orgaaniliste ainete kogunemisest. Eutrofeerumise tulemusel vee kvaliteet halveneb, vee taimne ja loomne liigiline koosseis vaesestub, kuna hapnikulembsete organismide arv langeb. [3, lk 18] Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale ühiskonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad jäätmeprobleemid
kasutada nii olmes kui ka tööstuses. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse, vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti töstusesse tagasi. Arengumaades puudub praegu puhas joogivesi rohkem kui pooltel (61%) maa- ja veerandil (26%) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Olmeveed ja tööstuse heiteveed reostavad põhiliselt meie vett ja ka laevad teevad seda. 40. Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused. Jäätmed tekivad inimese elutegevuse tulemusena. Varem oli inimeste eluviis looduslähedasem ning seetõttu tekkis vähem jäätmeid. Need olid loodusele enamasti ohutud, sest aja jooksul need lagunesid. Kõrge tootmistaseme ja rohke tarbimisega maades tekib tänapäeval palju jäätmeid, mida loodus ei suuda lagundada. Eriti palju
annaabi.ee 
