ehk siis umbes 180 kg-ste rahnude jaoks. On räägitud veel kaalukamast moonast, Saksa uurija Rathgen märgib lausa 1400 kg-st kaljusid, mis kõlab kahtlaselt, sest vastukaal peaks sel juhul kaaluma üle 27 tonni. (ühe tonni jaoks oleks vastukaalu vaja 27t) Ühelegi allikale too uurija ka ei viita. Eestis ulatus kaal ilmselt vähemalt 100 kg kanti, suurte masinate puhul. Keskmistega ilmselt vahemikus 15-40 kg ja väikestel masinatel umbes kuni 10 kg. Peale kivide kasutati heitemoonana ka kuuma metalli ja nn. "tulepotte". Samuti võidi heita ka tünne tigedate loomadega (mitte Eestis) näiteks skorpionid, mürkmaod, mesilased etc. On ka variante, kus visatakse tagasi laipu, taudi surnud loomi, tünne väljaheidetega... 8. Heitemasina funktsioon piiramis ja kaitserelvana Heitemasinaid oli raske ümber sihtida nad olid päris rasked (st laskesektori muutmine oli keeruline) ja nende laskekaugust mõjutasid vastukaalu mass, ridva pikkus jms. Seega
Et linnuse meeskond võis ootamatult välja tungida, siis rajasid piirajadki oma pealaagri ümber kaitseehitisi. 12. sajandist peale laienes euroopas tunduvalt mitmesuguste piiramismasinate kasutamine. Eri tüüpi heitemehhanismidega lennutati vaenlase kindlustuste pihta suuri kivimürakaid ning üle müüride sise tulepotte, vahel isegi mesilastarusid, korve mürkmadudega ja loomakorjuseid, fekaalitünne ja muud. Sissepiiratute moraali kõigutamiseks on heitemoonana kasutatud isegi vangivõetud vastaseid elusalt või surnult. Kaspar Kuldkepp 9 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnale lähemale. Alati polnudki eesmärgiks tornilt langetavat silda pidi müürile tungida: ülal
annaabi.ee 
