veetud suurtükiga võis ratsarüütlite väge päris korralikult laastada. Päris ära pole turvised tänini kadunud kauge side keskaegsete kaitserüüdega kajastub kuulivestides, mille peamiseks funktsiooniks on kinni pidada laskerelvadest tulistatud püssikuule. Heitemasinad muistses vabadusvõitluses 1. Keskaegsete laske- ja heitemasinate uurimisallikad ja nendega seotud probleemid? Kõik, mis on säilinud keskaja laske- ja heitemasinatest on nende nimed üksikutes kroonikates. Joonised tulevad välja alles mitusada aastat hiljem ja ka nende usutavus on kahtluse all. Rääkimata sellest, mis oli mitusada aastat varem. Paljud allikad räägivad üksteisele vastu. 2. Vetruva puuvarva elastsusjõudu kasutavad masinad. (suur noolelaskja) Sisuliselt oli tegemist suuremõõtmeliste ambudega. Sellinne mehhanism oli kerge kasutada ka kitsastes oludes aga see ei olnud nii hävituslikku toimega kui teised tüübid. Seetõttu
osalejate ajutine baas. Tõenäoliselt ei ole tegemist mingi puust üles ehitatud majana, vaid pigem on tegemist mingisuguse kohaga, mis oli varem kokku lepitud ning kuhu koguneti. Võimalik, et olid välja pandud ka teatud valvemehed. Piiramisretked Piiramisretked on need retked, mida võetakse ette eesmärgiga mingi kindel linnus enda võimu alla saada. Nad on oma olemuselt täiesti erinevad, kuna nendele võeti kaasa ka sõjatehnikat, et piiramist läbi viia. Hendrik räägib vahel ka heitemasinatest, kuid see ei tähenda alati, et tervenisti toodi kohale heitemasin. Talvel regedega liikudes oli masinaid isegi lihtsam kaasa võtta, kui muudel aastaaegadel. Eduka piiramisretke tulemuseks võib olla mitte ainult ühe linnuse alistamine, vaid isegi teatud suurema piirkonna alistamine. Näiteks 1227. piiramisretk, mille käigus piirati Muhu linnust, mis andis alla ning liiguti seejärel edasi Valjala linnust piirama, ka seal anti alla. Ehitusretked
annaabi.ee 
