Näiteks reisis ta kord Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks- kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine, mis tõusis ülitähtsaks teguriks materiaalse tootmise arendamisel uusajal. Umbes samal ajal Aleksandrias sündis uus omanäoline tehnikaharu-pneumentika. Seda hakkas uurima Ktesibios(-3.saj.). Tema silmapaistvamaks leiutiseks on ka tuletõrjeprits. Ktesibiost huvitas ka sõjatehnika, tema antud on heitemasinate halkotoni ja aerontoni idée. Esimeses toimus vibu paigutamine pronksvedru abil, teises pani katapuldi hoovad liikuma sururõhk. Jõumasinate teke antiikajal oli vägagi tähtsateks leiutiteks. Vertikaalne veetõsteratas niisutuse tarbeks võeti kasutusele -600. a paiku. Käitati algul inimjõu abil, hiljem -200 a. hakkas seda ringi ajama härg. Loom käis ümber vertikaalse võlli, hammasülekanne pani pöörelema tõsteratta rõhutelje
Lisaks tuleb arvestada suuremaid tulirelvi ja nende mõju: vaid mõne lahinguväljale veetud suurtükiga võis ratsarüütlite väge päris korralikult laastada. Päris ära pole turvised tänini kadunud kauge side keskaegsete kaitserüüdega kajastub kuulivestides, mille peamiseks funktsiooniks on kinni pidada laskerelvadest tulistatud püssikuule. Heitemasinad muistses vabadusvõitluses 1. Keskaegsete laske- ja heitemasinate uurimisallikad ja nendega seotud probleemid? Kõik, mis on säilinud keskaja laske- ja heitemasinatest on nende nimed üksikutes kroonikates. Joonised tulevad välja alles mitusada aastat hiljem ja ka nende usutavus on kahtluse all. Rääkimata sellest, mis oli mitusada aastat varem. Paljud allikad räägivad üksteisele vastu. 2. Vetruva puuvarva elastsusjõudu kasutavad masinad. (suur noolelaskja) Sisuliselt oli tegemist suuremõõtmeliste ambudega.
orduvennad, kaupmehed, liivlased ja lätlased). Kokku tuli ligi 8000 meest. Esimesena kavatseti vallutada Viljandi linnus. Piiramine kestis1. -15. augustini, veepuuduse tõttu pidid kaitsjad lõpuks alla andma. Tehti rahu ja eestlastel tuli uuesti võtta vastu ristiusk ning tasuda hüvitust sellest lahti ütlemisest. Inimestel lubati minna küladesse, linnuses olev vara aga riisuti sakslaste poolt. Linnuses olevad venelased aga poodi selle ette üles. See oli esimene lahing, kus ka puhkes äge heitemasinate duell. Sealt liiguti Leole alla, mis Viljandi saatusest teadlikuna alistus kiiresti. Sakala jäigi sakslastele alistatuks. Eestlased käisid taas Venemaalt kallite kingitustega abi värbamas. Vladimir - Suzdali suurvürsti poeg Jaroslav Vsevolodovits tuligi koos novgorodlaste ja pihkvalastega naabritele vastu. Henriku arvates oli mehi u. 20 000. Kõigepealt mindi piirama Tallinnat. Enne seda laastati Sakalat Viljandis ülespoodud kaasmaalaste eest.
annaabi.ee 
