võrdlemisi kiiresti välja. Kõige efektiivsem on kasutada kaevukoogu põhimõtet: ühte kangi otsa pandi moon ja teise otsa ballast, mida toetas keskelt liigend. Samuti kuuluvad siia alla oma tehnoloogilise sarnasuse tõttu ka nn. tõmbemasinad, kus raskuse asemel on kinnitatud nöörid ja vajaminev arv mehi lihtsalt tõmbab järsult nööridest. 5. Erinevaid jõuallikaid kasutava nn katapuldi ajaloolise tõepära küsimus? Erinevaid jõuallikaid, nagu on Eesti seni kõige enam kasutatud heitemasina joonisel, kasutava katapuldi ajalooline olemasolu ja tõepära on ülimalt kaheldav. Seda tänu paljudele tehnilistele puudustele: 1. kuna on mitu jõuallikat, peaks masinal olema väga tugev vints (et pingutada köite keerdpinget ja vibukaari) 2. raam ja põrketoendiks olev pruss, mille külge kinnitub vibukaar, peavad olema väga
mitmed kroonikad. 2000. suvel valmis linnuse välisküljele piiramistorn, mis sümboliseerib tollaste vallide ja piirete tegelikku kõrgust. 2002. suvel rajasime keskaegse piiramisseadeldise "kass ja oinas", mille varjus tasandati teed piiramistornile ning püüti purustada linnuseväravat. 2001. suvel korraldasime linnusel I ilmavõistlused kiviheitmises. Kiviheitemasin Selle keskmise suurusega heitemasina rekonstruktsiooni ehitasid varbolased 1999. aasta augustis. Tema heitekangi pikkus on 7,5 m ja vastukaalu raskus 1400 kg ning kive heidab see kuni 130 m kaugusele. Masinale anti Taani kuninganna auks nimi "Helde Margarethe". Kaevukoogu põhimõttel töötav kiviheitemasin oli keskaegse sõjatehnika suursaavutus, mida kasutati 12.-15. sajandil kogu Euroopas. Masina heitekangi lühema õla küljes rippus raskus ja pikema õla otsas kinnitusling heitekiviga
annaabi.ee 
