o Juhul, kui heite piirväärtustest ei suudeta kinni pidada, tekib ettevõttel kohustus tasuda kõrgendatud saastetasu. o Eestis on 2016. aasta seisuga kokku 19 suurt põletusseadet, nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja suuremate linnade katlamajad. SAASTEAINETE HEITE SEIRE NÕUDED o Suure põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: 1) vääveldioksiid; 2) lämmastikoksiidid; 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku; 4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral. o Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas elavhõbeda summaarset heidet. SAASTEAINETE HEITE PIIRVÄÄRTUSTE JÄRGIMINE Pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele
heakskiitmine on ökomärgis ? võtta: leviku suunale ja kaugusele, mida mõjutab heiteallika d) keskkonnaseire meetmete kinnitamine, Ökomärgise saamiseks peab taotlev ettevõte tagama hindamise tulemusi; suurus, heite väljumiskiirus, heite leviku parameeter ja
Lõhnaleviku suund määratakse potentsiaalses mõjupiirkonnas tuule suuna põhjal kahe meetri kõrgusel maapinnast. Leviku suuna määramiseks võib kasutada kompassi, lippu, kerget õhupalli või suitsupadruneid. (3) Ühel mõõteliinil on vähemalt kolm mõõtepunkti ja kolm ekspertrühma liiget. Mõõteliini mõõtepunktide vahekaugused pannakse paika vastavalt lõhnaaine leviku suunale ja kaugusele, mida mõjutab heiteallika suurus, heite väljumiskiirus, heite leviku parameeter ja piirkonna ehituslik ning topograafiline eripära. Vahekaugused ei pea olema võrdsed. (4) Kui mõõtmiste ajal peaksid lõhnaaine levikutingimused muutuma, eriti kui tuul muudab suunda, katkestatakse mõõtmised. Mõõtmisi jätkatakse uues sobivas kohas või toimuvad uued mõõtmised uuel päeval.