tõuke- (kuulitõukes) või visketehnikat (odaviskes), mis ei vasta määrustele; (b) Puudutab peale ringi astumist ja katse alustamist mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda (sealhulgas ka ringi siseserva ja selle pealispinna vahelist nurka) või maapinda väljaspool ringi; (c) Kuulitõukes puudutab mingi kehaosaga tõukepaku pealispinda (sealhulgas tõukepaku siseserva ja pealispinna vahelist nurka, mida loetakse pealispinna osaks); 15. Eeldusel, et ühtki heitealasid käsitlevat Määrust pole rikutud, on võistlejal lubatud katse pooleli jätta, asetada võistlusvahend ringi või hoovõturajale või väljapoole neid ning ringist või hoovõturajalt lahkuda. Ringist või hoovõturajalt lahkumisel peab võistleja täitma Määruses 187.17 toodud nõudeid. Seejärel võib sportlane naasta ringi või hoovõturajale, võtta liikumatu asendi ja katset taasalustada. Märkus: Eelpool kirjeldatud tegevus arvatakse katseks valmistumiseks ettenähtud aja sisse (vt
Katse ajal tohib võistleja puudutada heiteringi äärise siseseina. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal: puudutab peale ringi astumist ja katse alustamist mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda (sealhulgas ka ringi siseserva ja selle pealispinna vahelist nurka) või maapinda väljaspool ringi; Muus osas määrustepärast katset ei loeta ebaõnnestunuks kui ketas riivab peale lendulaskmist kaitsevõrgu suvalist osa. Eeldusel, et ühtki heitealasid käsitlevat määrust pole rikutud, on võistlejal lubatud katse pooleli jätta, asetada võistlusvahend ringi ning ringist lahkuda. Ringist lahkumisel peab võistleja täitma ringist lahkumise nõudeid. Seejärel võib sportlane naasta ringi, võtta liikumatu asendi ja katset taasalustada. Eelpool kirjeldatud tegevus arvatakse katseks valmistumiseks ettenähtud aja sisse. Juhul kui ketas puudutab maandumisel kõigepealt sektori äärejoont või maapinda väljaspool sektorit, loetakse