ei tohiks olla suurem kui 150kg/ha kohta. See vähendatud külvinorm on selleks, et odra taimed ei takistaks alla külvatud heintaimede kasvu. Kattevilja ei tohi kasutada nende heintaimede puhul mis on aeglase alg-arenguga, nt valgeristik, aasnurmikas, ohtetuluste, päide-roog. Kattevilja ei tohi kasutada ka erodeeritud ja turvasmuldadel. Et nnendelt maadelt 1 aastal saaki saada on otstarbekas kasutada koos kattetaimedega 1-raiheina seemet 11-25 kg. Heinaseemned on erineva suurusega ja seetõttu seemnete külvisügavus peaks olema peeneseemnelistel liikidel nagu nurmikad valgeristik, timut, 0,5 1,5 cm sügavusel. Keskmise ja suurema suurusega seemnetel 1,5-3 cm. Reavahe laius peaks olema 7-8 cm. Külviaeg min muldadel- ideaalne varakevda ja see võib kesta parasniiske suve korral kuni juuli teise pooleni. Turvasmuldadele ideaalne külviaeg on suve teine pool(juuli-august) ja seda sest uuskülvid ei vaja turvasmullal eraldi umbrohu tõrjet
töödelda liigile omaste mügarbakteritega - eriti tõhus on see võte lutserni ja mesika puhul · paljudel liblikõielistel tuleb seemnekesta kriimustada ehk skarifitseerida Külviviis ja -sügavus · Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv · Hajuskülvi korral tuleb seemned mulda viia külvile järgneva äestamisega · Äestamisel satuvad heintaimede seemned erinevatesse sügavustesse ja idanemine ning tärkamine on ebaühtlane · Pärast kattevilja külvatakse heinaseemned kattevilja külviridadega risti · Optimaalne külvisügavus enamikul heintaimeliikidel on 1- 2 cm Kas puhas või segukülvid? · heintaimi kasvatatakse kas puhaskülvis või kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede segudena · puhaskülvis kasvatatakse ristikut, lutserni, kõrrelisi heintaimi · liblikõieliste puhaskultuur on tähtis valgurikka sööda allikas ja oluline mullaviljakuse parandaja · kõrrelisi võib kasvatada puhaskultuuris kui muld on
annaabi.ee 
