tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aasrebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks.
karja, kuna anglerid on kuulsad piimalehmad, ked põhjamaadesse on viidud ja kes meie kliima ja toiduga hästi lepivad. Väga aktiivselt propageeris Jakobson uute loomasöötade kasvatamist ristikhein, haljassegatis, uuendusi lehmade söötmises ning piimatöötlemises võiks ja juustuks. Heinamaade parandamisest kõneles C.R. Jakobson Pärnu põllumeesteseltsis 30.mail 1876.aastal, kus ta soovitas heinasaakide tõstmiseks heinamaad parandada äestamise, kompostiga väetamise ja täienduskülvi teel. C.R. Jakobson oli pedagoog ja hea kasvataja. Need omadused avaldusid ka tema põllumajanduslikus tegevuses. Oma tööd sellel põllul tegi ta suure järjekindlusega. Uuendusi soovitades ei tulnud ta mitte huupi ettepanekutega välja, vaid üks uuendus kasvas välja teisest. Alati toonitas ta raudse järjekindlusega.. et kõik sünniks teaduse põhjal
annaabi.ee 
