üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tänapäevane on kaasaegsem, võrreldes vanematega suust suhu kuuldutega. 1. Martna kihelkonnas Ahni küla põldude peal on üsna madalik lame mägi, mis on mühuga üles nagu küpsetatud leib. Mäe ümbrusring on arvata 160 sülda, millel kivivundament (müür) kahelt ja kolmelt kivilt veel näha, mis kõrte laotud on. Kivid on mõned heinasaadude suurused. Keset kivi ringmüüri on põllumaa, mida põlluks peetakse. Rahvas nimetavat seda Linnamäe põlluks. Sealse rahva suu räägib nii: Vanal muistsel ajal kannud Kalevi naine selle mäe oma põllega kokku. Kurat näinud seda tööd ja tal tulnud himu selle mäe peale oma linn ehitada. Linn pidanud ühe ööga valmis saama ehitatud enne kukelaulu, muidu oleks
..), või teatud hulgast asjust koosnevaid komplekte või mingite agregaatide või esemete komponente üldisemalt: Isal pikk saba, emal lai magu, pojad puhas ümmargused (ahjuluud, leivalabidas, leivad); Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab (kaev). "Generatiivseteks paradoksideks" võiks nimetada kujundeid, kus laste ja vanemate suhetes on midagi väära või eriskummalist. Taolisi paradokse on kõige enam sünnitanud mõtisklused heinasaadude ja -kuhja vahekordade kohta: kuhi on suurem, seega ema või isa; kuid saod-lapsed sünnivad enne isa-ema ~ näevad isa sündmist ~ surevad, kui isa sünnib vmt. Analoogilisi veidrusi on nähtud ka tule kui "vanema" ja suitsu kui "poja" vahekordades: Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma, samuti mere ja seda toitvate jõgede suhetes: Ema imeb poegi. Õdede-vendade (või ka neitsikeste) komplektide juures nimetatakse enamasti, kui mitu
annaabi.ee 
