määrusele. Alates 2001. aastast on keskkonnaministeeriumi eelarvest makstud Eesti niitude hooldajatele 19 miljonit krooni toetust aastas. Hooldajad-lepingupartneid on olnud põllumajandusühingud, MTÜ-d, aga ka talunikud ja teised eraisikud. Kaitsekorraldus toimib nii: keskkonnateenistus või kaitseala administratsioon sõlmib taluniku või mõne teise asjahuvilisega lepingu, milles on kirjas niidu tüüp, suurus ja asukoht ning hoolduse viis. Enamasti makstakse niitmise eest koos heinakoristusega või karjatamise eest, aga on toetatud ka võsaraiet ja tarade ehitust. Alates sellest aastast toetatakse ainult Natura 2000 eelvaliku alade majandajaid, kuid suurem osa väärtuslikumatest niitudest peaks kuuluma nagunii Natura-alade hulka. Pärandkoosluste toetussummad pole viimasel kolmel aastal palju muutunud. Need erinevad koosluse tüübiti, näiteks puisniidu hektari niitmise eest makstakse 2000 kr, lamminiidul 650
kaitseala või keskkonnateenistus, ka PRIA) sõlmib taluniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põllumajanduse keskkonnaprogrammi vastavat meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis. Hooldus on kas niitmine koos heinakoristusega või karjatamine , leping võib sisaldada ka võsaraiekohustust. Praegusel ja l sõlmitakse leping jooksvaks aastaks, põllumajanduse keskkonnaprogrammi raames tuleksid ilmselt viieaastased lepingud. (,,Pärandkooslused Õpik-käsiraamat" koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004. l k 91- 92.) Kehtiv looduskaitse seadus Puisniitude ja teiste loodusobjektide kaitset reguleerib Eestis kehtiv looduskaitse seadus. Hetkel kehtiv looduskaitse seadus on jõustunud 10.05.2004. aastal
annaabi.ee 
