viige need parandused töösse sisse- parandage vead 7. Kumb variantidest on õige? (4 p) 4 p kalake kalakene mõlemad variandid on õiged tilgatult tilgatumalt mõlemad variandid on õiged 8. Moodustage ainsuse omastav, osastav, sisseütlev ning mitmuse omastav ja osastav järgmistest sõnadest. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (53 p) 51 p pere- pere, peret, perre ja peresse, perede, peresid 6 p hein- heina, heina, heina ja heinasse, heinte ja heinade, heinu ja heinasid 8 p endine- endise, endist, endisse ja endisesse, endiste, endisi ja endiseid 7 p snepper- snepri, sneprit, sneprisse, sneprite, snepreid 5 p naeris- naeri, naerist, naerisse, naeriste, naereid 5 p vistrik- vistriku, vistrikku, vistrikku ja vistrikusse, vistrike ja vistrikkude, vistrikke ja vistrikkusid 8 p video- video, videot, videosse, videote, videoid 5 p
Kust Te selle hinnangu võtate? 9) Moodustage ainsuse omastav (kelle/mille?), osastav (keda/mida?), sisseütlev (kellesse/millesse?) ning mitmuse omastav ja osastav järgmistest sõnadest . Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (53 p) 52 p pere hein endine snepper naeris vistrik video leopard Vastused: pere <7:.perre ja peresse> : Pere, peret, perre/peresse, perede, peresid hein <25:heina, .heina; .heinu ja .heinasid> : Heina, heina, heina/heinasse, heinte/heinade, heinu/heinasid .endine <12 ja 13:-se>: endise, endist, endisesse/endisse, endiste, endiseid/endisi .snepper <9:.snepri, .sneprit> : snepri, sneprit, sneprisse, sneprite, snepreid naeris <34:.naeri, naerist>: Naeri, naerist, naerisse, naeriste, naereid .vistrik <19:-riku, -.rikku> Vistriku, vistrikku, vistrikku/vistrikusse, vistrike/vistrikkude, vistrikke video <-de-o; 8> : video, videot, videosse, videote, videoid. .leo.pard <20:-pardi, -
bioloogilisteks liitriteks N: timut, h. kerahein, punane nstik, hübriidlutsern keskkonnarcosluse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses.Rohumaataimi kasut Erineva otstarbega 2) Alusheinad- Taimede kõrgus on 0,6-0,8 meetrit. Lehemass on alumises kolmandikus. Alus- murudes, puhkemaastikutel turismitaludes. Kchvematel. piiratud kasutussobivusega muldadel, annavad heinade taimikul domineerivad lehed. rohumaad suurema saagi ja aastali tunduvalt stabiilsema saagi kui teised kultuurid. Väga oluline osa on N: valge ristik, karjamaa raihein, aas- nurmikas rohumaadel vee-, tuule-, ja tehnogeense erosiooni tõkestamisel. Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate
Irma lõpuks otsustas minna ise ei teadnud küll kuhu aga ta läks. Selgus, et nad läksid oma uude koju. Sooniku tallu, kus kohtasid sealset pererahvast. Vanamemm nähes Irmat soigus endamisi, et liiga nooruke meie koha perenaiseks. Nad suundusid põllult uudistades heinamaa poole ja siis Irma taipas, miks Rudolf tal ennist kõrged kalossid oli käskinud jalga panna. Nad seisatasid heinaküüni ees- millest hiljem nende nn. armumuuseum sai. Seal tuli värsket heina lõhna, nad pikutasid nende heinade sees. Ja kui nad lõpuks küünist lahkusid, et edasi minna, oli Irmal tundumus, nagu oleks iga põõsas iga puu, iga mätas ja küngas omaks ning armsamaks saanud, sest nad kõik olid nagu nende armastuse tunnistajaiks. Irma lausus mehele, et ta ei unusta seda küüni iial, kuid mees seevastu lausus, et laseb selle vana uberiku maha kista, kuid lõpuks otsustati küünil lasta siiski olla nagu see oli sel päeval olnud. Kui nad olid oma ringkäigult tagasi
kasesse e kaske, ohusse e ohtu) · Ains ines üldiselt s-lõpuline ja nõrgas astmes, kuid selle kõrval on mõnedes sõnades kasutusel seisundiadverbidele lähedane tugevaastmeline vorm hargis e harkis, loogas e lookas, prundis e pruntis, tükis e tükkis · Mitm gen de-tunnuseline tugevas astmes (ahvide, kortsude, losside, hellenistide, intelligentide) · Jalgade e jalge, rindade e rinde, silmade e silme · Aiste e aisade, heinte e heinade, kaelte e kaelade, kaerte e kaerade, kaunte e kaunade, koerte e koerade, naelte e naelade, nõelte e nõelade, okste e oksade, otste e otsade, paelte e paelade, poiste e poisside, pükste e pükside, sakste e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade. · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e
annaabi.ee 
