Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Neile järgnesid taluperemehed (129), käsitöölised 69), kihelkonnakoolmeistrid ja köstrid (59), töömehed, sulased ja teenrid (52), vanemad kooliõpilased (47) jne. Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta 18. juuni laulupeo esimene päev - algas vara. Juba kell 6 hommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu (Pullerits1994:11). Rongkäigu ees kanti nelja (Vene riigi, Eestimaa, Liivimaa ja Tartu linna) lippu,
Statistika Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Neile järgnesid taluperemehed (129), käsitöölised (69), kihelkonnakoolmeistrid ja köstrid (59), töömehed, sulased ja teenrid (52), vanemad kooliõpilased (47) jne. Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta. Traditsioon Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu,
annaabi.ee 
