tellijaskond. 1930. aastatest on teada A. Kotli osalemine 10 konkursil, neist ainult kolmel ei pälvinud ta auhinda. Edu võistlustel aitas kaasa karjäärile, kuid veelgi olulisem, et see tõstis ta eesti loovarhitektide esirinda. A. Kotlil polnud kunagi erabürood, kuid just konkursivõitude alusel tulid mitmed eratööd. Kogu oma jäägitu erialase pühendumuse kõrval oli A. Kotli tõsine perekonnainimene. 1931. a. abiellus ta Ilse Heimbergiga, kes oli 1905. a. sündinud Kalvi vallas ja töötas Tallinna Kodumajanduskoolis õpetajana. 1932. a. sündis neil tütar Malle, 1933 järgnes poeg Viido-Peep ja 1937 poeg Tõnu. 2.2. Looming Tagasihoidlik hoone on ilmselt 1934.-35. a. projekteeritud Haapsalu pritsimaja, mis valmis aastal 1937. Oma tööde loetelus A. Kotli tuletõrjehoonet ei maini, kuid ehitis on talle atribueeritav ajalehtede alusel. Algselt oli pritsimaja teine korrus puuvoodriga, praegu katab krohv kogu maja. A
Estonia teatri uue osa (1946), Tallinna Ülikooli hoone (1939), Kunstifondi hoone (1948) ja Rakvere Gümnaasium (1935) Kotli tegeles lisaks oma tööle ka paljude hobidega kogu oma elu vältel nikerdas ta puidust erinevaid skulptuure ja maalis autoportreesid, neid kunstisuundasid sai ka näituse õpitubades proovida. Lisaks tegi ta ka ise palju mööblit, mida ka näitusel eksponeeriti. 1931. aastal abiellus ta Tallinna Kodumajanduskoolis õpetajana töötava Ilse Heimbergiga. Kooselust sündisid neil lapsed Malle, Viido-Peep, Tõnu, Jüri ja Anu. Kotli on ka Väike-Maarja arhitektuuripilti mõjutanud, ta on projekteerinud Väike-Maarja algkooli ja ka oma vanemate kodu Väike-Maarjas, kus vanemad sõjapaos olid. Kohusetundliku ja täpse mehena ei hoidnud Alar Kotli oma tervist ja lahkus küllaltki noorena 4.oktoobril 1963. Kotli on maetud Tallinna metsakalmistule. 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1
annaabi.ee 
