mõisaportaal, 2017). Abja-Paluoja postkontor 1929. aastal heimatstiilis ehitatud pangaks, hiljem 1934. aastast aga postkontor. Liigitatud ehitismälestise alla. Mälestisel ja kaitsealal on lubatud mullatööd ja aiapidamine, puude istutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada muinsuskaitseametiga (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Kahekorruseline ja väljaehitatud ärklikorrusega krohvitud kivihoone, mis jätkab saksa heimatstiili eeskujude järgimist eesti arhitektuuris. Hoonet katab kõrge punaste S-kividega kelpkatus.Fassaad on rahulik ja hästi proportsioneeritud. Ülemise korruse aknad on väiksemad ja akendevahelise müüritise pinda katab diagonaalmuster, alumisi suuremaid aknaid ühendab metallvõre (Abja maaturism). 11 AJALOOLINE KAARDIMATERJAL Kaart 1. Eestimaa/Liivimaa 1839 (Maaamet, 2017)
geomeetrilise-ratsionaalse suuna näol. Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on üldjuhul üsna kompaktse üldmahuga ning fassaadikompositsioonilt pigem sümmeetrilised, siis nüüd ilmuvad elavalt liigendatud, sageli asümmeetrilise kompositsiooniga hooned. Kasutatakse palju erikujulisi aknaid, millel peeneruuduline raamijaotus. Juugendiga seoses tuleb moodi puithoonete ülekrohvimine. Krohvitud puithoonete välisilmes on sageli heimatstiili ning neobiidermeieri mõju. Saksa talupojaarhitektuurist vaimustudes imiteeriti mõnikord fassaadidel vahvärkkonstruktsiooni, olgugi et meil kohalikku vahvärkehituse traditsiooni kuigivõrd polnud. Enamasti jäigi see ka juugendiajastul pelgalt dekooriks: tegelikult ei ole tegemist sõrestikkonstruktsioonis elamutega, vaid rõht- või püstpalkehitistega, millele on vahvärksõrestikku imiteerivad ehislauad lihtsalt krohvipinnale peale “kleebitud”. Juugendi
annaabi.ee 
