Teoste üld meeleolu aluseks on olnud Teoste üld meeleolu on täis isiklikud kogemused.Näiteks looduses dramaatilist pinget , üldilmelt range ja viibimine. Tema looduslüürika tõsine isegi pühalik, mõnikord ka assotsieerub tavaliselt avaruse, sünge.Loomingu üldsuunalt ja ruumikuse, erilise vabaduse tehniliste vahendite kasutamiselt tunnetusega.Ülekõige armastas kuulub ta looming klassilis- heilooja metsa ja merd. romantilissevoolu, kasutas Elleri teosed on alati põhjalikult polüfoonilist käsitlust meisterlikult ja viimistletud , detailideni välja. Suurem suurejooneliselt. osakaal tema koolkonnas oli Kapi koolkonnas toetuti rohkem instrumentaalmuusikal, Eller oli klassikalistele traditsioonidele , suurt avatud kõigele uuele , soodustas iga rõhku pandi vokaalmuusikale ja õpilase individuaalset kujunemist
Aastatel 1723-1724 saatis Vivaldit kolmel karnevalihooajal triumfaalne edu Roomas, kus esinemist peeti iga helilooja jaoks kõige tõsisemaks katsumuseks. Tema kõige kuulsaim esitus üle maailma oli Aastaajad. Kokku on teada 28 Vivaldi instrumentaalteost, mis kandsid programmilisi pealkirju. Kuid programmiline oli neist ainult Aastaajad. 1725. aastal Amsterdamis välja antud on iga kontsert varustatud sonetiga, mille sisu määratleb muusikalise arenduse karakter. Kontserdis Talv on heilooja saavutanud kunstilise väljendusrikkuse tipu. Juba selle esimesed taktid annavad meile tunda meisterliku läbitungiva külmatunnet. Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist aknaklaasile, uiskude liuglemist ja uisutaja ootamatut kukkumist jääl. Jää pragunemine ja lõpuks raevukas võitlemine põhjatuulega. Oma ideedet tõeliselt novaatorlik Aastaaegade tsükkel oli oma ajast märkimisväärselt ees, meenutades pigem 19
annaabi.ee 
