Põllumajandus: Heilongjiangi põllumajanduse spetsialiseerumise määrab külm kliima ning soe, vihmane ja valge suvi. Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Pool Hiina suhkrupeedist saadakse Heilongjiangist. Provints on ka Hiina suurim sojaoa kasvataja. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat. Aastal 2001 oli teravilja kogusaak 25,455 miljonit tonni. Võrreldes 2000. aastaga oli see 17,2% väiksem. Võrreldes teiste Hiina osadega on Heilongjiangis väga head mullad. Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast mustmullavööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal. Küntavat maad on 11,8 miljonit hektarit. 47,93 miljonit ha maad on põllumajanduslikus reservis. Reservis oleva künnimaa pindala poolest on Heilongjiang 2. kohal. Peale selle on Heilongjiangis 4,33 miljonit hektarit karjamaad (7
Igilumepiir on 6000 meetri kõrgusel. Tänu mäestikele ida- ja põhja poolsuses on Hiina rahvatihedus väike. Kesk piirkonnas on peaaegu pidev vihmasadu, kuumad suved ja külmad talved. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Hiina on ka vastuvõtlikud üleujutuste puhul. Võrreldes teiste Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Hiina osadega on Heilongjiangis väga head mullad. Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast mustmullavööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal . Hiinas on paljudes riikides mullad väga viljakad ,paksud mingi põuakindlad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Tiibetis on valitsev mägitundra, seal on ka asustus väga madal. Lääne-Hiinas on asustus väga mägise maastiku tõttu on ka mullad vähe viljakad