korstnapühkija arvas, et keegi on liha hautanud jpm. Vanatädi jutustab neid ühtejärge, ilma üleminekuteta ning pikib sisse nimesid, kes tema külaliste ja ka lugeja jaoks on täiesti tundmatud. Meenutused pärinevad väga erinevatest aegadest, kuid kõik on siiski kaugemat minevikku puudutavad. Mõnes leiab ehk lugeja, kes Eesti ajalugu tunneb, mingeid seoseid, kuid Kivirähk on juurde lisanud alati üllatusliku nüansi ja kõik muutub jälle absurdseks. Mälestuste heietamise ajal keerab vanatädi korteriukse lukku, näpib seda pidevalt ja miskipärast neelab võtme alla. Peamiselt on lugu Jaani vaatepunktist (tema-jutustus). Kõige enam on Jaani arvamust väljendatud, on märgitud, et Jaan saab aru märkidest, mis hoiatavad, et midagi halba hakkab juhtuma. Samuti kirjutatakse pikemalt Jaani vanaonu sünnipäeval käigust ja mitmest teisest Jaaniga seonduvast situatsioonist. Sündmustik toimub minevikus, lugu esitatakse kronoloogilises järjekorras.
abielus Geri Spinaga. Autori suhtumisest abiellu see novell ei jutusta midagi. Tegu oli väga lühikese ja ühemõttelise novelliga, kus arukas daam rüütli ühe väga terava lausega paika pani. Naine suutis ebaviisakatest sõnadest hoiduda ja meest palju sügavamalt solvata, kui see pikema jutu ja sõimuga võimalik oleks olnud. Arvan, et Boccaccio sõnum lugejatele olekski see, et ühe osavalt sõnastatud lausega saab inimest palju rohkem solvata või paika panna, kui seda pika heietamise või sõimu abil on võimalik teha. Seitsmes novell, 7. päev Antud loos saaks pihtimusega samastada ehk Lodovico südamlikku ülestunnistust oma tuleku põhjusest ja armastusavaldusest proua Beatricele. Tegelasteks on Lodovico, tema isa, Egano dei Galluzzi ja tema imeilus naine Beatrice. Tegelased on aadliseisusest. Lodovico isa on aadliseisusest, kuid vaesuse tõttu saab temast kaupmees. Äris on tal õnne ning ta saab väga rikkaks
annaabi.ee 
