tätoveering. Ta välimus ei olnud just kõige viisakam, sest talle meeldis kanda pealuuga sõrmuseid, tanksaapaid ja sõjaväelaigulisi pükse. Diana- Heidi parim sõbranna. Üritab Heidit toetada kõigest väest, kui Reimo Heidi maha jätab. Tundub olevalt väga sõbralik. Heidi on talle väga kallis. Reimo- Heidi endine poiss. Poiss, kelle pärast tegi enesetapu Taneli õde. Väga pahatahtlik poiss. Heidiga suhtes oli ainult seksi peal väljas. Levitas kuulujutte Heidist Lisbet- Taneli õde. Tegi enesetapu Reimo pärast. Eric- Taneli vend, kes suri autoavariis. Ta oli nagu Taneli koopia. Tugev, treenitud. Kindlasti Taneli suur eeskuju. Linda- Heidi ema. Välimuselt oli ta lühikest kasvu ja natukene trullakas. Klassikaline koduperenaine. Iseloomult oli ta Heidi vastu range. Ta ootas temalt liiga palju. Piiras ta elu. Minu arvamus: Raamatu algul, oli peamiseks probleemiks see, et Reimo oli Heidi maha jätnud. Heidi jaoks paistis see olevat maailma lõpp
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja.
Tekkelt on saliinsed osad erinevas kujunemisjärgus primaarsed niidud, kõrgemad alad ka karjatamise tulemusena säilinud sekundaarsed niidud. Enamasti neis rannaosades puittaimi ei kasva, on vaid hõredalt üksikuid kasvavaid kadakaid või kibuvitsapõõsaid. Saliinsele vöötmele on iseloomulikud nn avakooslused, kus pind pole taimedega ühtlaselt kaetud, vaid on näha ka paljast maapinda. Meri kannab kaldale sageli pruunvetikaist (adrust) ja teistest meretaimedest koosnevat heidist, mis võib kohati moodustada üsna pikki ribasid. Suure lämmastikusisalduse tõttu arenevad seal lopsakate lämmastikulembeste taimede kooslused. Adruvallidel kasvab näiteks rand- kikkaputk, kõrge raikaerik, palderjan, harilik orashein, harilik maavits, mitmed oblikaliigid jpt. Otsese mere mõju piirkonnast pisut kõrgemal kinnistuvad adruvallid põldmarajadega ja lämmastikulembeste mets-harakputke, erinevate maltsaliikide, kõrvenõgese, kähara karuohaka jmt. liikidega.
annaabi.ee 
