ja pika kestusega protsesside (longe duree) poolt juhitud sündmustekulust, kus üksikisikutel pole pea mingit rolli. Mikroajaloolastele muutus indiviid taas oluliseks, kuid erinevalt varasemast peamiselt tuntud tegelastele, poliitikutele ja väejuhtidele keskendunud ajaloost, pöörati tähelepanu tavainimestele ja ka mingil põhjusel ühiskonna äärealadel seisvatele gruppidele, erinevatele heidikutele ja teistele sarnastele. Indeksiaalne ehk jälje paradigma: - detail on vihje millelegi suuremale (Freud, Morelli, Sherlok Holmes) GIOVANNI LEVI (s.1939) Koos Ginzburgiga üks esimesi mikroajaloo teoreetikuid. Kirjutanud ühe tuntumatest mikroajaloolistest uurimustest: "Nähtamatu pärand: ühe 17. sajandi Piemonte eksortsisti käekäik" - Raamat analüüsib ühe Piemontes asuva väikese Santena küla vaimuliku Giovan Battista Chiesa elu ja vaateid 17
Keelekasutus läbi mõeldud, efektne, palju sõna- ja kõlamänge. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. Samas luule küllaltki vastuoluline. Tõmbab täpse piiri, kus lõpevad romantilised unistused, kus algab reaalsus. 1918 "Eelõitseng", "Sinine puri". Meeleolult samad, mis esikkogu. "Eelõitsengu" luule tehtud varem kui sonetid. Järgnevas loomingus tulevad suured muutused: "Verivalla", "Pärisosa". Sarm, sõda, Under muutunud naturalistlikuks, luuletaja tunneb elu heidikutele kaasa, igatsus rahuliku töö ja elu järele. 20 ndate teisel poolel "Hääl varjust" "Rõõm ühest ilusast päevast" "Õnnevarjutus" Viimases ainult ballaadide kogu, domineerivad Piiblist võetud teemad ja vanadele legendidele üles ehitatud lood. "Hääl varjust" Autor lahkab iseenda probleeme, mitte ühiskonna omasid, palju üksindusteemat. "Kontvõõras"(luuletus) Iseloomulik kordusega mängimine- saavutatakse rütmiliselt põnev struktuur.