aga läks Kanuti gildi üle, aga Gertrudi gild ei kadunud ometi. Küllap siis sai Gertrudi gild uue sisu, mida mäletab Balthasaar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Nimelt oli enne hukatuslikku Liivi sõda olemas "Gertrudi viletsate vennaskond", mis kasutas Rõugemaja Suure Rannavärava ees. "Gertrudi viletsad" olid rõugehaiged. Kas nad põdesid tavalisi või "prantsuse rõugeid", selle kohta teadaolev kirjasõna vaikib. Linn ei pidanud neid siiski täielikeks heidikuteks. Kui toimusid pidulikud protsessioonid ja küünlaringkäigud ümber linna, siis oli neis oma kindel koht ka "Gertrudi viletsate vennaskonnal". Rõugemaja tõenäolisim asukoht oli P.Gertrudi kabeli juures. Gertrudi kabel jäi varemeisse ja Rõugemaja hävitati Liivi sõja ajal. Nimelt 1571. aastal võtsid Tallinna piiranud vene väed Rõugemaja ära ja hakkasid seal endale linna pommitamiseks mugavat kantsi ehitama. Tallinlased
imepärane võime: need ei haisenud ja lagunenud, neid võis jagada osadeks, ilma et need oleksid kaotanud oma toime. Pühaku tundis ära, kuna ta oli taltsutanud endas looduse ja tal oli üleloomulik võim looduse ja loomade üle. Heidik Heidikutel polnud kindlat elukohta ja neil puudus vara. Nad hulkusid ringi ja varastasid tihti. Nad teenisid elatist kerjamise, juhutööde, võimaluse korral jahipidamise ja varastamisega. Leidus ka elukutselisi, kes ei teinud tööd vaid röövisid. Heidikuteks peeti veel näitlejaid, zonglööre ja prostituute.
annaabi.ee 
