ükskõik millise seisuse esindajal tahtmine teistele "käru keerata" - kasvõi igavuse pärast, kui mitte muul põhjusel. Samuti võib ka mõnel filosoofil ikkagi tulla pähe mõte haarata kogu võim enda kätte. Kahtlemata peab aga paika see, et targemad valitsejad suudavad üldiselt siiski teha targemaid otsuseid, samuti ka see, et riigiaparaat ning julgeolekustruktuurid teevad oma tööd paremini, kui kaader on hästi ettevalmistatud (teatavasti heidetaksegi Eestile Euroopa Liidu poolt peamiselt ette just nõrka haldussuutlikkust, mille kohta leiaks näiteid väga palju). Võimuvõitluse võimalust välistaks suuresti tõesti just keeld eraomandi ja perekonna loomise suhtes. Kui aga riigis tõesti kõik järgiksid Platoni nimetatud voorusi, teeksid rahulikult ja tublilt oma tööd ning ei 4
majanduslikku tingitust.See on mõte kultuurist kui ideoloogiast, vägivallaõpetusest. Mõtet kogu vale välja juurida radikaalselt kasutades kitkutakse koos ebatõesega välja ka tõene, kõik, mis jõuetult püüab vabaneda universaalse praktika ringist, igasugune õilsama seisundi aimamine kujutluses ja jõutakse välja barbaarsusesse, mida kultuurile, kui vahendatule 72 heidetaksegi ette. Kui kultuuriks peetakse seda, mis tõrgub materiaalse maailma ülemvõimu aktsepteerimast, siis on see näiline. Mis on kultuur piiride panemisega võime jääda ilma ühest osast kultuurist. ? Kunsti teoseid ei saa üksteisega võrrelda, aga nad tahavad üksteist hävitada, nõudes tähelepanu ja ilu üksnes endale, sest kui iluideaal saab kujuvaid jaotatuna paljudesse kunsti teostesse, siis eeldab igaüks neisttingimata tervikut, nõuab endale ilu tema ainulisuses, ega saa