Uluotsaga. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnuist võeti teenima 38000 meest. Kõik ülejäänud mehed vanuses 18-60 pidid astuma Omakaitsesse. Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruar-september 1944). Kui esmane kriis Narva rindel aga mööda sai, asusid sakslased eestlaste püüdlusi torpedeerima, peagi algas ulatuslik deserteerumine. Lõpetati jutud Eesti iseseisvuse tunnustamisest Saksamaa poolt või autonoomiast. Veebruarist juulini 1944 heideldi ägedalt Narva rindel, kus elavjõus ja tehnikas mitmekordses ülekaalus olev Punaarmee võttis ette mitu suurt pealetungi, mis aga tohututele kaotustele vaatamata nurjusid. Murdmaks rinde eesliinil põhiraskust kandvate eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944.a märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele (Narva, Tartu, Tapa, Jõhvi, Tallinn). Sõjaline olukord hakkas muutuma suvel. Lääneliitlased avasid dessandiga Normandias teise rinde; Punaarmee
Venemaa eestlastest aga formeeriti Eesti laskurkorpus, mida juhtis Velikije Luki. Teise maailmasõja tagajärjed 1944. purustas Punaarmee Leningradi tunginud sakslaste armee. Sakslased pidid taganema tagasi kodumaale.Sellejärgselt toimus Baltimaades sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Eestis loodeti, et Lääs võtab midagi ette ja et suudetakse Tallinn enda käes hoida. Mobilisatsioon õnnestus ning Punaarmeelased, kes tungisid Eestisse, peatati piiridel kaheksaks kuuks. Veebruarist juulini heideldi ägedalt Narva all, kuid Punaarmeelased hakkasid tegema terroriünnakuid maale. Sõtta olid tulnud ka hollandist ja skandinaaviast vabatahtlikke. Lõpuks tungisid venelased Poolasse ning sakslased kaotasid peaaegu oma tagasitee koju. Eestlased pidid endid ise kaitsma ning Narva jäeti maha. Sinimägede kaitseliinil peeti maha väga verine lahing, kus sai surma 600000 punaarmeelast kuid nad ei suutnud läbi tungida. Appi olid tulnud ka soomepoisid. Need olid Soome põgenenud eesti mehed.
annaabi.ee 
