Aafrika, Homo habilise otsene järeltulija ja ka koeksisteerija. aju kiire kasv. tule kasutamine. naha pigmentatsioon. Homo erectus – 1.8 MAT (kadus 200-300 KAT). Aasia, levinud väga laial alal. Homo heidelbergensis – 600 KAT. Homo ergasteri otsene järeltulija, pärit Aafrikast, kuid liikus ka Euroopasse 800 KAT. neandertaallase ja H. sapiensi otsene eellane. Homo neanderthalensis –250-40 KAT. pärit Aafrikast, liikus Euroopasse (hargnes H. heidelbergensisest enne kui H. sapiens). ajumaht (1550cm3) ületab tänapäeva inimese keskmise ajumahu. adaptsioon külmale. Homo sapiens anatoomiliselt modernse inimese esilekerkimine arvatavasti 200 KAT Aafikas. väljaränne ja radiatsioon algas ca 60 KAT (out-of-africa). „Y-kromosomaalne Aadam“ 200-300 KA sügavuses; „mitokondriaalne Eeva“ 100-200 KAT. Kagu-Aasia ja Austraalia asustati H. sapiens’i poolt ilmselt 41...46 tuhat aasta tagasi, Euroopa 30..
Wrangham küpsetatud taimetoit annab rohkem kaloreid ja energiat kui toores. Suurem energiahulk võimaldas pidada suuremat aju. Seetõttu võib arvata, et Homo erectus õppis tule taltsutamise ära küllalt varakult. Tegelikult otseseid tõendeid vähem kui 1 MAT. 10. Kuidas on neandertaallane suguluses tänapäeva inimesega? Mõlemad kuuluvad perekonda Homo, aga tänapäeva inimene ei ole tekkinud neadertaallasest. Mõlemad on eristunud Homo heidelbergensisest, säilmed nii Aafrikast kui ka Euroopast. N kujunes välja Euroopas, TI Aafrikast. Otsene põlvnemine võib olla Adripithecus ja mõne austrolopiteegi liigi vahel. Homo erectus (enne oli rudolfensis) andis läbi heidelbergensise neadertaallase ja homo sapiensi. Mõlemad mõistusega liigid. mtDNA sekveneerimine näitas, et nad pole inimese eellased. Võrreldi lõikude Pro-tRNA ja Phe-tRNA vahelist ala ja leiti erinev mutatsioonide arv. 11
annaabi.ee 
