Mis eristab hegemooniamõistet frankfurtlaste ja Alhtusseri domineeriva ideoloogia mõistest? "Ta on pigem vaidlustav ja muutuv ideedekogum, mille abil domineerivad rühmad üritavad tagada alluvate rühmade leplikkuse, mitte järjepidev ja funktsionaalne ideoloogia, mis töötab alluvatele rühmadele õpetust jagades valitseva klassi huvides. Samas ja see jätab ka Gramsci essentsialismiga flirtima eksisteerib igas hegemoonses formatsioonis ehk ajaloolises plokis üks ja ainult üks ühendav printsiip, mille sõnastajaks saab olla mingi fundamentaalne klass. See aga tähendab, et hegemoonse subjekti lõplik kese asetseb siiski väljaspool seda ruumi, mida ta liigendab. Väline on see, mis määrab siiski identiteedi, see ei puhtalt selles liigendatava ruumi tingimuste tõttu. St kollektiivse tahte sõnastab siiski mingi olemuslikult ühtne klass, mis hegemoniseerides ühendab veel teisigi klasse
.. kuid mitte kõik ei täida ühiskonnas intellektuaalide ülesandeid" Mis eristab hegemooniamõistet frankfurtlaste ja Alhtusseri domineeriva ideoloogia mõistest? "Ta on pigem vaidlustav ja muutuv ideedekogum, mille abil domineerivad rühmad üritavad tagada alluvate rühmade leplikkuse, mitte järjepidev ja funktsionaalne ideoloogia, mis töötab alluvatele rühmadele õpetust jagades valitseva klassi huvides. Samas ja see jätab ka Gramsci essentsialismiga flirtima eksisteerib igas hegemoonses formatsioonis ehk ajaloolises plokis üks ja ainult üks ühendav printsiip, mille sõnastajaks saab olla mingi fundamentaalne klass. See aga tähendab, et hegemoonse subjekti lõplik kese asetseb siiski väljaspool seda ruumi, mida ta liigendab. Väline on see, mis määrab siiski identiteedi, see ei puhtalt selles liigendatava ruumi tingimuste tõttu. St kollektiivse tahte sõnastab siiski mingi olemuslikult ühtne klass, mis hegemoniseerides ühendab veel teisigi klasse
annaabi.ee 
