Sissejuhatus sotsioloogiasse 26.09 Juhtimine ja autoriteet, võim Organisatsiooniteooriad juhtimisteooriad I koolkond (u 100a tagasi) isiksuseteooriad (millised isiksuse omadused peaksid olema juhil, et olla efektiivsemad oma töös) bürokraatia, tööstuse tekkimine, organisatsioonide vormide arenemine. --> karisma, enese kehtestamine, domineerimine, loominguline mõtlemine, enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt firmasid, kus on palju alluvaid kolleege ja ülemusi. II koolkond (u 1950ndad) käitumispõhine teooria (biheivoristlik). Juhtide isikuomadustest ei piisa, juhid käituvad erinevates situatsioonides erinevalt. Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): ee...
näiteid. Sellest hoolimata kuulub see repertuaar, mis mitte ainult ei vasta modernistlikele ootustele või visuaalse reaalsusele tähtsuse andmisele, vaid see, mis hõlmab ka kujundlikke maailmu, mis tuginevad erinevatele reeglitele, olulistele atribuutidele ja tipptaseme kriteeriumidele. Pluralistlikes ja mitmekesistes ühiskondades, on eriti oluline kavandada varajase lapsepõlve haridust viisil, mis ei määratle kunstilist kasvu, tugevalt kultuurilist eelarvamust kandvate, hegemooniliste terminitega. Kunstiarengu hiljutised uuringud on pakkunud platvormi selle mitmekesisuse hõlbustamiseks, mitte pakkudes tihedat universaalset arengujärjestust, vaid pakkudes välja hulgaliselt kujunduslikke repertuaare, mille kaudu laste arengut kunstis saab tunnistada ja julgustada. Töö peab jätkama erinevate repertuaaride kaardistamise ja nende uurimisega nende pildiliste kujutamiste omandamise olemuse ja reziimi uurimise osas. Mõned neist võivad tugineda iseseisvale avastusele; teised
ETAPP 3: SELETAMINE EHK SOTSIAALNE ANALÜÜS 1. Missugune on diskursuse nn sotsiaalne maatriks? Millised sotsiaalsed ja hegemoonilised suhted ja struktuurid situatsioonilisel, institutsionaalsel ja ühiskondlikul tasandil seda diskursust kujundavad? Kas ja kuidas on see diskursus seotud situatsioonilisel, institutsionaalsel ja ühiskondlikul tasandil toimuva võimuvõitlusega? Kas need võitlused on avalikud või varjatud? Kas diskursus on hegemooniliste suhete ja struktuuride suhtes konventsionaalne ja normatiivne või loominguline ja innovaatiline? 2. Milline on analüüsitava diskursuse seos ,,diskursuse kordadega" ehk diskursiivse korraga diskursuste kogumitega institutsioonis ja ühiskonnas? Kas analüüsitav diskursus annab panuse diskursuse korra muutmisse või taastootmisse? 3. Mis on diskursuse ideoloogilised ja poliitilised mõjud? Kuidas see aitab säilitada
annaabi.ee 
