lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes Moskva peamiseks oponendiks Poola-Leedu, millest sai 1569. aastal htne, Poola- keskne, valitava kuningavimu ja sisuliselt aadlivalitsusega liitriik Rzeczpospolita. Omaette suurvimuna tusis 16. sajandi esimesel poolel esile ka Rootsi, mis koos Vasade dnastia vimuletulekuga oli vabanenud Taani hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome. Vana-Liivimaal (tnapeva Eesti ja Phja-Lti ala) seevastu psis 16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist pritud killustatus viieks omavahel pidevalt vaenutsevaks vikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-Lne ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi
peamine provints, Holland, oli veega kaitstud. Nurjus ka Prantsuse-Inglise kampaania merel. Hollandi valitsus, mida juhtis de Witt, palus juunis 1672 rahu – pakkudes Prantsusmaale arvestatavaid territoriaalseid loovutusi, kuid Louis, kes ihaks veel rohkem, loobus. Sõjaline ebaedu läks de Wittile maksma valitsusjuhi koha (ta tapeti vihase rahvamassi poolt). Võim Hollandis läks Orjane Willemi (hilisem Inglise kuningas) kätte, kes mõistis Prantsuse hegemooniast tulenevaid ohte ja alustas Prantsusmaa-vastaste koalitsioonide loomist ning Hollandi sõjaväe tugevdamist. 1672 aasta kevadeks oli Prantsusmaa edu ja Louis’ täitmatus tekitanud rahutust ka mujal Euroopas, eelkõige Saksamaal, kus tajuti, et väikevürstide iseseisvuse 37 peamiseks ohustajaks pole enam Habsburgid, vaid Prantsusmaa. Olukord alarmeeris
annaabi.ee 
