statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse. Eesti rahvuskalaks on räim, keda püütakse läänemerest umbes 40 000 tonni aastas. Rahvuskalast räimest on tehtud eraldi lõigud. Üllatusena mulle tuli, et räim on tegelikult heeringas, täpsemalt Läänemere heeringas ehk Atlandi heeringa alaliik, kes asustab Läänemerd. Tema väiksem vend on teine Läänemeres elutsev heeringlane kilu. Kellel huvi, saab lugeda ka räime nimede kohta läbi aegade, millised on olnud ta nimed läbi aegade. Kartuli kohta on raamatus pikk peatükk. Sealhulgas pikk seletus kartuli minevikust, statistikast ning kuidas ta tuli eestlaste toidulauale. Millegipoolest on Eestis kartuli tarbimine viimase tosina aasta jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra. 143 kilolt 1995. aastal 67 kiloni 2007. aastal. Kokku kasvatatakse Eestis ligi sadat kartulisorti,
taimedele. 11. TUUR väga omapärase välimusega. Keha viietahuline, tahkude servadel paiknevad luukilbikeste read. Pea eesosa aheneb teravaks ninamikuks, selle alaküljele kinnituvad poised. Läänemeres ainult üksikud isendid. Elab meres, toitub põhjaloomadest. Kevadel rändab jõgedesse, kus koeb aprillist juunini. Üle 3m pikk, kaal üle 200 kg. Tuura marja tuntakse `'musta kaaviari''nime all. kõrgelthinnatud delikatess. 12. VINTRÄIM on heeringlane, keda isel ta keha külgedel olevad tumedad laigud. Hoidub rannikulähedastesse vetesse. Toitub planktonist ja kasvab 50 cm pikkuseks. Kudemiseks rändab aprillis-mais jõgedesse. Läänemeres vähe. 13. ALOOSA sarnaneb välimuselt ja eluviisilt vinträimega. Kasvab kuni 70 cm pikaks. On leitud üksikute isenditena Läänemere lõunaosast. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Seotus merega on erinevatel linnuliikidel erinev. Ookeanilised linnuliigid: veedavad
annaabi.ee 
