Kala sisaldab kuni 20 % valku, mis on täisväärtuslik, nagu ka liha ja munavalk, kuna sisaldab piisavas koguses kõiki asendamatuid aminohappeid. Kalavalgust moodustab sidekude vaid 2-5%, mistõttu kalatoidud on kergesti seeditavad. Rasvasus on kaladel liigiti erinev. Väherasvased kalaliigid (tursk, koha, haug, ahven) sisaldavad rasva alla 1 % ja sobivad hästi dieettoiduks. Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel. See kõigub märgatavalt sesooniti ja näiteks räimel on kevadel rasva 3-4%, sügisel aga kuni 6% ja enamgi. Kuid ka viimane näit jääb tunduvalt alla liha rasvasusele. Kala sisaldab ka kolesterooli, sõltuvalt rasvasusest. Näiteks lõhe kolesteroolisisaldus on võrreldav juba sealiha vastava näiduga. RÄIM energia 103 kcal/100g
Rõhuv enamus neist kuulub aerjalaliste seltsi,neist omakorda üle 90% on Siphonostomatoidea alamseltsi liigid. Just viimaste hulgast on enamus liike ,kes täiskasvanutena kinnituvad kitiinist 16 ,,aknrutega"kala külge.b kõige sagedasemad on Sphyriidae, Pennellidae ja Lernaopodidae sugukondade liigid kes parasiteerivad mereahvenal,tursklastel, heeringalistel, lintsabalastel,makrellastel jt. Kala kvaliteedi seisukohalt on see parasitaarsete vähkide grupp kõige tähtsam ,kuna nende kinnitusorganid ei hävine tehnoloogiliste protsesside käigus ,vaid võivad muutuda isegi kõvemaks, hapramaks ja sellega traumatoloogiliselt ohtlikumaks ,kuna asuvad kala lihastes. Nendest organitest võib kala liha vabastada aiult mehhaaniliselt ,näiteks fileerimiseha.
annaabi.ee 
