rikneda. Tavaliselt puhastatakse tuunikala käsitsi ja hiljem küpsetatakse kuni kolm tundi, olenevalt tehasest. Pärast seda kalad puhastatakse ning fileeritakse ning pakendatakse. Tihti kasutatakse tumedat väljavoolavat verd loomatoitudes. Pärast konserveerimist kuumutatakse konservi, et kõik alles jäänud bakterid sureks. Baltimaadest püütud heeringast kutsutakse ,,mere hõbedaks", kuna see on olnud oluline toiduallikas hiliskeskajal. Heeringal on suur osa skandinaavia, Saksamaa, Poola ja Vene rahvustoidus. Heeringast valmistatakse rohkem preserve, mis on lahkamata või lahatud kalast tooted, pakitud tihedalt suletud taarasse, lisatud sool, teised maitseained ja konservant ning mis säilib temperatuuril 0 ºC kuni -10 ºC, mida peab hoidma külmkapis. Heeringas on sardiinile nii sarnane, et vahepeal on ka selle pakendil hoopis sardiini nimi. Mõlemad kalad on väga head tsingi ja D vitamiini allikad.
võetud eksperte ja on kvoodid tõstetud liiga kõrgele. Kõige ehtsama sellise näite saab tuua aastast 1990 kui anšooviste kvoot oli 143% ekspertide soovitatust kõrgem ja aastal 2004 lausa 200% kõrgem. Tagajärjena langes perioodil 1990-2005 saagikus 96%. (Villasante, Garcia-Negro, Gonzalez-Laxe, Rodriguez, 2011) Alates 1990. aastast on 40 uuritud liigi populatsioonist kahanenud 36 liigi saagikus. Kõige suurem saagikuse langus on anšoovistel ja heeringal. Kaks liiki ei näidanud saagikuse langust ja kaks suutsid lausa tõsta enda saagikust. (Villasante jt, 2011) Kui Ühtne Euroopa kalanduspoliitika tehti esimest korda 1971. aastal siis ei ole just väga edukalt seda osatud ära kasutada. Euroopa Liit on küll saanud uusi liikmeid aastate möödudes juurde, kuid 1990-2004 on siiski toimunud drastilised langused saagikuses. 7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE EESTIS 2.1