(03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1. Kaheksakand Kaheksakand on kaheksanurkne geomeetriline ornament (vt pilte 1 ja 2). Sarnast ornamenti nimetatakse ka oktagooniks, koidutäheks, kahekordseks viisnurgaks, õnnetäheks ja muhu männiks. Kaheksakanda kooti, tikiti ja heegeldati riideesemetele. Vähemal määral võib kaheksakanda kohata puu- ja metallesemetel ning savinõudel. 9 Pilt 1. Kaheksakand kindal10 Pilt 2. Kaheksakand kirjana11 2.1.Kaheksakanna päritolu Ornamendi tähendus sõltub väga palju sellest, kust see pärineb. Sedasi teame risti puhul, et vanadel eestlastel oli ristil juba enne risiusu tulekut olemas kindel tähendus. Samamoodi saab vaielda kaheksakanna päritolu ja tähenduse üle.
Selle ajastu kõige tüüpilisemat kübara stiili nimetakse ,,Florenitine'" kübaraks. Disainerid võistlesid, et toota sokeerivaid kübaraid. Edukaimaks osutus Elsa Schiaparelli oma ebareaalselt tobedate kübaratega. Ta kujundas neid sarnanema kingadega ja ka puuviljakorvidega. Schiaparelli tutvustas maailmale ka Victoria ajast juukseriiet, mida kutsuti lotiks (Lisa 18). Ta muutis selle siiski ka modernsemaks. Lotist sai peamine juuste masinatest eemale hoidmisvahend. Kuna seda heegeldati, oli seda ka kodus lihtne järgi teha. Pealegi ilmusid sellest pildid ja ka mustrid igas moega seotud ajakirjas. 5.5 Teine maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm Kui algas Teine maailmasõda, muutusid kübarad ebavajalikeks, kuna inimestel tuli tihti pommivarjundisse rutata ja sellega seoses kaotaid naised neid alatasa. Etiketi barjäärid
annaabi.ee 
