3. TEISTE HINDAMISMEETODITE SOBIMATUSE PÕHJENDUS Antud keskkonnakauba hinna määramiseks ei saa kasutada turuhinna meetodit, kuna Vääna jõgi ei ole turul kaubeldav keskkonnaressurss seda ei saa otseselt turul müüa ega osta. Nimetatud meetod on sobilik aga just sellele kriteeriumile vastava keskkonnakauba majandusliku väärtuse leidmiseks. Samuti ei ole Vääna jõe hinna määramiseks võimalik kasutada hedoonilist hinna määramise meetodit, kuna selle aluseks on turukaupade (ennekõike kinnisvara) seotus keskkonnakaupade ja teenustega. Kuna Vääna jõe sängi ümbritsev maastik on Eesti mastaabis küllaltki tavaline ning jõgi ise liiga väike, et luua märkimisväärseid vaateid, siis ei saa Vääna jõge pidada eriti oluliseks faktoriks piirkonna kinnisvara hindade tõusu juures. Seetõttu on raske määratleda seost Vääna jõe omaduste ja tulude vahel ning antud meetodiga
asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgel astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele (Vadi 2004: 94). 10 Joonis 2. Maslow vajaduste püramiid (Vadi 2004: 94) Inimesed pole oma käitumises sageli ratsionaalsed - nad otsivad vahel lihtsalt meeldivaid emotsioone - lõbu, rõõmu. Tarbijana hindavad inimesed tooteid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad soovivad tootest saada ratsionaalset (utilitaarset) või emotsionaalset (hedoonilist) kasu. Kui tarbija otsib utilitaarset kasu, kasutab ta selle toote hindamisel kainet mõtlemist. Olulised on funktsionaalsed omadused. Kui tarbijat juhivad toote või teenuse hindamisel emotsionaalsed motiivid, on tarbija poolt oodatav kasu abstraktsem, sümboolsem ja ka isiklikum. Ehkki paljude toodete juures tajutakse mõlemat liiki kasusid, on oluline teadvustada, kummad on tugevamad, domineerivamad. Seda on oluline arvestada tarbijaid toodete või teenuste