haldusaparaati, tolliametit, politseid, kohut, vanglat, eraldi pangad, haiglad, koolid ja kirikud. 1972.aastal asutas anglikaani pastor Walter Lini esimese melaneeslaste partei Rahvusliku Partei. 1975.a. loodi 42- liikmeline esinduskogu, mis sai 1979. aastal enamuse ja koostas esinduskogus tulevase riigi põhiseaduse, mille 12. artikkel ütles, et kogu maa ja maapõu kuuluvad vaid põliselanikest rahvale. Mulattide ja valgete õiguste eest võitlemiseks alustas Jimmy Stevens Uus-Hebriidide iseseisvumise päeva (30. juulil 1980) teatavaks tegemisel mässu. Mais vallutasid Stevensi tuhatkond vibude ja nooltega relvastatud melaneeslast politseipostid ja Stevens kuulutas välja Venarana vabariigi, mida toetasid nii rikkad kolonistid kui ka ameerika ärimehed. Põliselanike toetuse saavutamiseks kuulutas Stevens end hõimupealikuks ja messia prohvetiks. Stevensi Venarana vabariigile vastas Lini valitsus Santo blokaadiga. (Harewood et al, 2006)
valitsemist, seadis sisse kõrgeima riigiametniku (kantsleri) ametikoha, lasi moodustada riiginõukogu. Võeti vastu troonipärimisseadus trooni pärijaks võib olla vaid kuninga seaduslikud pojad, vanimal pojal oli eesõigus troonile, kuningavõim pidi olema jagamatu. Tegi lepingu Novgorodiga (Põhjala esimene rahvusvaheline leping) 1261/62 Gröönimaa ja Island soostusid alluma Norra kuningale (mõlemal alal puudusid peaaegu täielikult sõjaväelased).Suri 1263 sõjaretkel Hebriidide saartele Riiginõukogu-kantsler-troonipärimisseadus-Gröönimaa-Island Magnus V Seadusteandja (1263-1280)Tugevdas valitsust. Andis välja rahvusliku seaduste kogu, milles määras kindlaks linnade ja aadli õigused ja sõjaväeteenistuse korra. Kuningale kinnitati seadusandlikud õigused. 1266 müüs Sotimaale Mani saare ja Hebriidid. 1277 lõppes kuningavõimu tüli kirikuga. Rahvuslikseadustekogu-linna,aadliõigusedsõjaväekord Rootsi: Jarlid
annaabi.ee 
