Herakles nõudis, et teenijad riida põlema paneksid, kuid ükski ei julgenud neist sammugi astuda. Lõpuks astus välja Philoktetes ja kuuletus Heraklese käsule. Selle eest tasustas Herakles teda oma vibu ning noolega. Ning kui leegid lõkkele lõid, ilmus selgest taevast välk ja kangelane ülendati taevasse... Jõudnud taevasse, leppis Heraklesega ka Hera, kellest sai tema surematu ema. Herakles aga abiellus Hera tütre nooruse jumalanna Hebega. Kasutatud kirjandus: "THE DICTIONARY OF CLASSICAL MYTHOLOGY", EDITED BY STEPHEN KERSHAW, PENGUIN BOOKS, GREAT BRITAIN, 1991 "DICTIONARY OF SYMBOLS", JEAN CHEVALIER, ALAIN GHEERBRANT, PENGUIN BOOKS, GREAT BRITAIN, 1996 "ANTIIGILEKSIKON 1 / 2", VALGUS, TALLINN, 1983 "ANTIIKMÜTOLOOGIA" , EDITH HAMILTON, EESTI RAAMAT, TALLINN, 1975 "KES ON KES ANTIIKMÜTOLOOGIAS" , GERHARD FINK, AVITA, TALLINN 2000 "IIDSETE AEGADE LOOD", VENNAD STPHANISED, EESTI RAAMAT, 1991 Stewart, Michael
nagu Kerberose toomine, Geryoni karjad, mida valvasid põrgukoera vend Orthos. Läänepoolse maailma tugisammas on Atlas, idapool on tugisammas Prometheus. Seotud ka kentauridega (see naisekandmise, vee ja mürgi lugu)- nende tapja ja tema sai nende kavaluse poolt tapetud. Ta on nagu kentaur- tapahimune ja karvane. Herakles oli seotud naistega allutatud rollis. Ühelt poolt Hera ori, aga pidi ka teenima Omphaled, kellega ta vahetas soorollid. Naise armukadedus hukutas ta. Olymposel abiellus Hebega (Hera tütar). Mingis seoses on ta ka Hera poeg (imetamise pildid) Lõpuks: Hera seondub laia maaga ja tal on samad lapsed, mis Gaial st ürgsel tasandil võib olla maajumalanna. Hera ja Zeusi abielu on seega maa ja taeva abielu äkki. Athena. Ilmselt kreeta päritolu. Palladion on sõjakat tüüpi kuju tal. Tritoseneia- pole selge, miks teda nii nimetati, aga merega seotud. Parthenos ehk neitsi. Sõjakas neitsi. Ta on kujutatud relvastatuna. Aigis- kitsenahk, see oli kilp või kaitserüü
annaabi.ee 
