1. näeb konkreetset pilti kui sümbolit, kui näidet (müüdikonstrueerijate tasand) 2. käsitleb pilti kui alibit, õigustust (müüdi kriitiline tasand) 3. vaatab pilti ja näeb seda kui midagi loomulikku, tähistaja ja tähistatava suhe midagi loogilist. (müüdi tarbija tasand) 4. näeb läbi, kuidas müüdis esitatakse ajaloolist loomuliku pähe. Näeb läbi kuidas semioloogilised tasandid toimivad, seetõttu talle see ka ei mõju. (müüdi tõlgendaja/analüüsija tasand) 8) Hebdidge--> subkultuuri teooria. (subkultuuri mõiste) Hebdige oli sisuliselt esimene subkultuuriteoreetik. "Subculture: the meaning of style". Hebdige oli murrangu tooja subkultuuri käsitlusse. Subkultuuri käsitlemises oli keskseks stiilimõiste: riietumis-, elu-, käitumisstiil. Stiil tähendab 1) identiteeti, midagi, millega samastutakse. Samas on stiil kui 2) erinevus. Stiil on vastandatud hegemoonilise maailma loomulikkusele ja on seega kunstlik. See on omamoodi semiootiline partisanisõda -
Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk
annaabi.ee 
