viita piiramatult aega tarkade meeste seltsis, ometi jäi peale mõte abielluda. Charles abiellus 9. jaanuaril 1838 endast aasta vanema emapoolse onutütre Emmaga (1808-1896). Nad oli peaaegu koos üles kasvanud. Emma oli ilus, tark, aga seni kosilased tagasi tõrjunud. Ta mängis klaverit ja õpetas kohalikus pühapäevakoolis, kus kasutas enda koostatud ja välja antud juturaamatuid lugemikena. Emma oli oma abikaasast vaimustatud. Ta ei teadnud kedagi nii siirast, avatud, heatujulist ja jutukat kui Charles. Emma ise oli vaoshoitum. 29.detsembril 1839 sündis nende esimene laps William ehk Doddy. Ootamatult avastas Charles endas suure lastearmastaja. Doddyt nimetas ta ilu ja intellekti imeks. Pärast Annie sündi 1841. aastal leidsid Charles ja Emma, kes ise olid kasvanud üles maal, et tahmane London pole lastele õige koht. Nad hakkasid otsima sobivat maamaja Kenti kõrgmaal.
See kirjapandud looke on „minu esimesest rattast“, kirjutatud mina-vormis ilma üle. Ta teab, kui kerge on tekitada õpilastes tunnet õpetajapoolsest vaikivast nõusolekust, et temaga kirjavahemärkideta, nii et seda on üsna keeruline lugeda; mingi sõnamass. Ta kutsub mõned õpi- samal ajal lobisemine ja nahistamine on lubatud. Vahel teeb ta lihtsalt taktikalise pausi, vahel aga lased seda lugema. Loomulikult leiavad nad, et see on raske. Klassis on kuulda heatujulist naeru, annab rühmale asjakohase juhise: „Hulk õpilasi ajab juttu...“, või „Teie jutustate ja mina püüan kui üks mõte seguneb teisega, edastades tekstist segadusse ajavaid sõnumeid. Õpetaja ilmselgelt õpetada.“ Tema põhitähelepanu pole kordarikkuval käitumisel endal, see on alati konkreetse tunni naudib olukorda, kuigi ta on kirjavahemärke ilmselt palju, palju kordi õpetanud. Ta on teadlik, õppetööl
annaabi.ee 
