ei põgene neegrid siiski reaalse tegelikkuse eest. Nad kujutavad teostamatuid unistusi juba täna täituvatena, sidudes neid tihedalt oma igapäevaeluga. Ristiusu jumal ei ole nende jaoks püha vihaga olend, keda peab kartma-pigem inimlike joontega, hea ja abivalmis. Sügavalt haarav on üksindustunne ja suur inim lik kurbus paljudes kauni m eloodiaga spirituaalides ("Nobody knows the trouble I see" -"Keegi ei tunne mu muret"). On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste: "V ana saatan on toim ekasvanam ees,ta veeretab kive m u teele,issand Jeesusagaon m u südam esõber,tem aveeretab need jällem inem a." Omaette tähtsus on neil spirituaalidel, milles avalduvad vabadusideed. 1663-1863 aastatel oli Ameerikas üle kahesaja neegrite ülestõusu ja vandenõu. Paljud vaimulikud laulud hakkasid kuuluma Ameerika olustikku. Neegrid laulsid spirituaale sageli töö juures ja puhkhetkedel, väljaspool otsest seost usuliste talitustega
Nende lauludest tuleb välja, et nende jaoks on ristiusus eksiteeriv Jumal mitte kõrgel taevas, vaid pigem meie juures maapeal ning kõigi meie tavaliste inimeste sarnane. Nad kujutavad teostamatuid unistusi juba täna täituvatena, sidudes neid tihedalt oma igapäevaeluga. Sügavalt haarav on üksindustunne ja suur inimlik kurbus paljudes kauni meloodiaga spirituaalides ("Nobody knows the trouble I see" - "Keegi ei tunne mu muret"). On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste: "Vana saatan on toimekas vanamees, ta veeretab kive mu teele, issand Jeesus aga on mu südamesõber, tema veeretab need jälle minema." 7 Paljud vaimulikud laulud hakkasid kuuluma Ameerika olustikku. Neegrid laulsid spirituaale sageli töö juures ja puhkhetkedel, väljaspool otsest seost usuliste talitustega. 1663- 1863 aastatel oli Ameerikas üle kahesaja neegrite ülestõusu ja vandenõu. Juba 19 sajandi viimasel kolmandikul jõudis spirituaal kontserdilavale.