1765. aastal rajatud Vaba Majandusühing, mis oli esimene teadusselts, mis toimis tegusalt, mille roll Venemaa teaduse edendamisel on üsna suur. Selle loomine toimus alt poolt tuleneva initsatiiivi arvelt. Hiljem saab rääkima hakta ka tööstuskaubanduslikest ühingutest. Kolmandaks saab eristada ka nn valgustuslikke organisatsioone (ühingud, mis püüdsid haridust anda, edendada mingit kitsamat valdkonda). Hiljem tulevad esiplaanile ka kirjandusühingud, heategevusseltsid ja loomulikult on siin oluliseks Ülevenemaaline Punane Rist. Ühiskondlike organisatsioonide all saame teatud piirangutega käsitleda ka klubisid, mis tekivad 19. sajandil. Samsse ritta võib paigutada ka erinevaid salonge, mis tegutsesid suuremates linnades. Nende tegevus polnud reglementeeritud ja olid mitteametlikeks kooskäimise kohtadeks. Majanduse ja töösutse arenedes lähevad käiku ka erinevad kutseühingud. Kõikide nende organisatsioonide loomine oli 20
ilmselt Piibli, katekismuse, kaasavõetud või hiljem kodumaalt järelsaadetud kirjavara abil68.Kiriklike talituste jaoks polnud tavaliselt omade hulgast kirikuõpetajat võtta, nii hakkasid seda ametit pidama kodumaalt või mujalt, näiteks Peterburist, tulnud rändõpetajad. Paljudes kohtades ka maal tekkisid eesti seltsid, põllumeesteseltsid, kooliseltsid, laulukoorid, näitetrupid, laenu ja hoiukassad, heategevusseltsid, 64 Samoilov 1991: 91 65 Gorbunov, Ahonen 1997 66 Samoilov 1991: 16 67 Arens 1958: 117 68 Arens 1958; 117 tuletõrjeseltsid, mõnel pool isegi raamatukogud: I. Arensi andmeil näiteks 1882. aastal Domkino asunduses Oudovamaal ja kaks aastat hiljem Oudova linnas 69.Sugugi alati ei saanud ametivõimudelt seltside asutamiseks luba. Eestikeelsed trükised ilmusid ajavahemikus 1851-1917 lisaks Eesti linnadele Riias