Kui minna tänavale ja paluda kirjeldada teist eestlast, saaksime arvatavasti ühese vastuse: eestlane on kade ja auahne. Kuid selleks peab olema põhjus. Eestlastelt on mitmeid kordi kodu ära võetud, neid on küüditatud ja massiliselt sõjas tapetud. Pole siis ime, miks me hoiame asju ja väärtusi, mis kuuluvad meile endile ja ei taha neid teistega jagada. Ometi on eestlane teise õnnetust nähes väga abivalmis. Vaadates kõiki heategevusprogramme ja neisse saadud summasid, ei saaks mingil juhul öelda, et eestlane kade on. Me armastame oma rahvast, kuid ei näita seda igal ajal välja. Oru Pearu vedas pidevalt Mäe Andresega vägikaigast, kuid ega ta sellepärast veel teda vihanud vastupidi, see oli ehk tema viis oma sõprust näidata. Tänapäeva Eestlane on tallinlane. Tallinn ei saa iialgi valmis ja kasvab pidevalt. Kui inimene sinna linna läheb, siis ta ka jääb sinna. Viimasel ajal ei piisa
määratud olemuses. Inimene ekspluateerib loodusressurssi nii kuis jaksab, isegi kui see hukatusse viib. Pigem tuleks lähtuda hundi loogikast ära murra rohkem, kui süüa jaksad. 2010.aasta on määratud looduskaitseaastaks. Keskkonnateadlik eluviis on üha enam moes. Arhusi konventsiooni , mis loodi aastal 1998, eesmärgiks on keskkonnainfo jagamine kodanikele. Selleks korraldatakse ühisüritusi, sh matku looduskaunitesse paikadesse, heategevusprogramme ,,Teeme ära" ning peetakse arutelusid kriitilistel teemadel. Inimesed arvavad, et nad teavad kõike, kuid on üsna selge, et nad mitte midagi ei tea. Nagu ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks, ei mõista ka inimene, et tema mõtlematus ja hoolimatus võiksid keskkonda kuidagi mõjutada. Uuringute kohaselt Maa elanikkond kasvab ja enne 2050. aastat ületab 12 miljardi piiri, mis hetkel on veel 6,7 miljardit. See paneb üha enam muretsema Maakera ,,ülekuumenemise" pärast.