valiti vastuvõetud kava või plaan, – ja milliseid meetmeid otsustati võtta seoses järelevalvega (Artikkel 9[1]); Euroopa Liidu KSH Direktiivi võtmetunnusjooned • Sisaldab piiriüleseid konsultatsioone (Artikkel 7); • Kohustab liikmesriike rakendama järelvalvet kavade või programmide rakendamisega kaasneva olulise keskkonnamõju üle , et varakult kindlaks määrata ettenägematu kahjulik mõju ning võtta kohaseid heastavaid meetmeid (Artikkel 10[I]); • Liikmesriigid tagavad, et keskkonnaaruanded oleksid piisavalt hea kvaliteediga (Artikkel 12[2]). Otsustus • Kava või programmi vastuvõtmisel teavitatakse sellest asutusi, avalikkust ja kõiki liikmesriike, kellega on peetud konsultatsioone Teavitatuile tehakse kättesaadavaks järgmine: • vastuvõetud kava või programm; • kokkuvõttev avaldus selle kohta, – kuidas on keskkonnakaalutlused integreeritud kavasse või
*16 Velleste ja Andrejevi kaebuste vastuvõetamatuse otsustes on aga esmakordselt sõnaselgelt viidatud, et kuna Andrejev ei olnud üldse riigisisestes kohtutes menetluse pikkust vaidlustanud ja Velleste jättis alama astme kohtute otsuste peale, kus leiti, et menet- lus ei ole ebamõistlikult pikk, kassatsiooni Riigikohtule esitamata, siis ei ole esimesel juhul Eesti kohtud üldse ja teisel juhul Riigikohus saanud menetluse pikkust hinnata või vajadusel kohaseid heastavaid meet- meid kasutada. EIK rõhutas mõlema kaebuse lahendamisel, et kaebajad ei olnud märkinud ühtegi erilist asjaolu, mis võiks nad selliste meetmete kasutamise kohustusest vabastada.*17 Kuna Velleste, olles küll varasemas menetluses selle ebamõistlikule pikkusele viidanud, jättis kasutamata kassatsiooniõiguse, siis pidas EIK vajalikuks sõnaselgelt rõhutada, et kaebaja oleks pidanud ammendama ka Riigikohtusse pöör- dumise võimaluse
annaabi.ee 
