Viitab ööle vastu jaanipäeva, unenäolisele ajale, mil inimesi vallutavad looduse ilu ja meelad tungid. Selles öös peitub jõudu ja poeesiat, iha ja unelmaid, hullust ja idülli, ilu ja kaost.Räägib raskest armuloost kahe mehe ja naise vahel mis lõpuks saab siiski õnnelikku lõpu.Tegevus toimus haldjametsas. Armastuse teema käib läbi siin mitmeid kordi ,nii inimeste kui haldjate vahel .Haldjad panevad armuma inimesi ja tekitavad sellega paraja kaose,kuid lõpuks siiski heastavad oma vead.Teoses jutustab ka ühepoolsest armastusest ning kuidas mitu meest armastavad sama naist. Teos on naljakalt utoopiline.Oleks ju hea kui keegi võluks ja armastus leiaks silmapilkselt vastuarmastuse,kuid kahjuks on see nii ainult unistustes.Teoses on ajatud probleemid:ühepoolne armastus,armukolmnurk,armukadedus jne.Need probleemid ei kao kuhugi ja raamatust saab võibolla mõni inimene lohutust,positiivsemat mõttelaadi oma muredele.
1 Sissejuhatus. Meeleelundid. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust: · tunda valgust, · maitset, · lõhna, · heli, · külma-kuuma; · karedust jms. Silm näeb, kõrvad kuulevad, nahk kombib. Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad st heastavad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele.
kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma Kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid. Kardinalide ülesandeks on veel pärast paavsti surma valida uus kirikupea ehk uus paavst. Hierarhiliselt on Rooma katolik kirik toodud järgmisel joonisel Erinevalt õigeusklikest usuvad katoliiklased, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Samuti usutakse puhastustule jõudu, kus patused hinged heastavad oma patte enne taevasse pääsemist. Veel austab katolik usk Jumala ema Maarjat ning talle omistatakse mitte hingelist, vaid kehalist taevasse minekut (tegemist on legendiga, kus kolm päeva pärast Maarja surma oli tema keha hauast kadunud). Rooma katoliku seitse pühitsemisrituaali on 0samad mis õigeusul. Pühitsemisrituaalidest on katoliiklastel keskseks kohaks armulaud, kus käiakse vähemalt kord nädalas. Jumalateenistuse põhivorm on missa, mille tavade hulka
annaabi.ee 
