kõikides valdkondades. Eriti aktiivelt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti Beria. Senine massiline vägivald vähenes ja juhitavale tööle hakati edendama ka kohalikku kaadrit. See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes ,, mõningatest möödalaskmistest" ja seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku sulamine ettevaatlik ja tagasihoidliku ulatusega. Side läänemaailmaga J
kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Eesti NSV muutus omamoodi näidisvabariigiks terves liidus. Olukord hakkas muutuma L. Breznevi valitsemisajal, mil sunderaldised liidufondi märgatavalt suurenesid. xi. Sulaaja algus Stalini surmale järgnes liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna elu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati edutama kohalikku kaadrit. Heastati senine vägivald osaliselt: Eesti NSV-s kodanliku natsionalistiks tembeldadut inimeste nimed heastati, paguluses olevad haritlased said tagasi sulla oma loometöö juurde. 1956. aastal toimunud Ungari ülestõusu mahasurumine likvideeris igasuguse lootuse Lääne abile, et vabastada Eesti NSV Liidu okupatsiooni alt. xii. Side läänemaailmaga J. Stalini võimu ajal oli NSV Liit muust maailmas eraldatud. Välisinformatsiooni kättesaamine oli praktiliselt võimatu