keskkonnakahju likvideerimisele; · Olemasoleva tootmistehnoloogia täiustamine peaks olema prioriteetsem kui uue kalli tehnoloogia evitamine (juhul kui see on majanduslikult otstarbekas); · Uue tehnoloogia evitamisel tuleks rakendada BATNEEC-printsiipi (parim olemasolev tehnoloogia, millega ei kaasne üleliigseid kulusid tööstuse ega tarbija jaoks); · Reostaja/tarbija vastutab ning maksab reostuse vältimise, vähendamise ning keskkonnakahju heastamiskulud (reostaja-maksab-põhimõte); · Loodusvarasid peab kasutama arukalt. Taastumatute loodusressursside kasutamine peab vähendama ja korvama taastuvate ressursside kasutamisega nende taastekkimise mahu piires; · Kavandatavad tegevused peavad olema elluviidavad, s.o majanduslike ja organisatsiooniliste võimaluste ning ajakava poolest teostatavad; · Reostuse vältimine ja kontroll peaks olema kompleksne, mitte jaotatud eri ametkondade vahel, ning haarama ühekorraga kõiki keskkonnaelemente.
Järeldatakse, et õlisaastega tekitatud kahju ja kompensatsiooni arvestamisel tuleks lisada hukkunud lindudele ka puhastatud ja vabastatud linnud. Viimaseid ei saa arvestada isegi 3 kahju osalise hüvitamisena. Õliga saastunud lindude päästmisprogrammid tuleks nende kalliduse ja lindude hilisema kõrge suremuse tõttu kriitiliselt ümber hinnata. Plaanitud päästmis- ja heastamiskulud aga suunata pigem kahjustuste ärahoidmiseks kui vähetõhusateks rehabilitatsioonikatseteks pärast õnnetuse toimumist. Lindude puhul pole oluline vette sattunud õli kogus. Eelkõige talvitumis- või rändepeatuspaikades võib ka mõne kilomeetri pikkune õlilaik pöördumatult kahjustada kogu sinna kogunenud linnuseltsingut ja põhjustada tervete asukondade hukkumist.(Eesti Loodus 4/1999 V. Lilleleht ) 3.3 Kalad
annaabi.ee 
