arengut tagav mõju. Näiteks konkurentsitõrge: selleks, et käsi toimida saaks, peab olema konkurents, küll aga seda alati erinevatel põhjustel ei ole. Mõningaid hüviseid turg aga lihtsalt ei paku (mitmed üldkasutatavad hüvised) või kui pakub, siis ebapiisaval hulgal. Samuti on olemas välismõjud, mis mõjutavad erinevaid turu osapooli. Veel võib mainida puudulikke turge, infotõrkeid, tööpuudust, inflatsiooni, tasakaalutust. 4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem väljendab seda, et teatud tingimustel tekib turul seisund, mil ressursse pole võimalik kellegi heaolu suurendamiseks ümber jaotada nii, et kellegi teise heaolu selle arvelt ei langeks. See on Pareto-efektiivne seisund. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu? II heaoluteoreem väljendab seda,et kui konkurentsituru tekitatav tulude jaotus on ebameeldiv, ei pea konkurentsituru mehhanismist loobuma, vaid võib ressursse lihtsalt ümber jaotada (eeldusel, et
Nähtamatu käsi jaotab ressursse ümber nii, et kõik ühiskonna liikmed saavutavad maksimaalse heaolu. 3. Kas turu „nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides? Ei toimi. Ressursid ei jaotu optimaalselt turutõrgete korral, nagu näiteks loomulikud monopolid, info asümmeetria või avalikud hüvised. Täiusliku konkurentsi eeldus ei ole kunagi täidetud. 4. Selgitage I heaoluteoreemi sisu? I heaoluteoreem defineerib Pareto-efektiivse jaotuse olemust. Ressursid on Pareto- efektiivselt jaotatud vaid siis kui enam ei ole võimalik kellegi olukorda parandada, ilma, et kellegi teise olukord sellest halveneks. (Rudolf: teoreem on tulemus, see siin on ühe mõiste definitsioon) I heaoluteoreem: konkurentsiturgudel tekib täiusliku konkurentsi tingimustes Pareto- efektiivne ressursside jaotus. 5. Selgitage II heaoluteoreemi sisu?
annaabi.ee 
