Globaalselt on tegemist Eesti puhul pigem kõrgema heaolutasandiga riigiga. Regionaalselt võrreldes Põhja-Euroopaga on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Üldiselt ei võrrelda heaolutaset arengumaadega. Seetõttu võib öelda, et esineb heaoludefitsiit. Näiteks võib tuua, et Balti riikidest asub Eesti kõrgeimal kohal, kuid Skandinaaviast jääb tublisti maha (Rootsi oli esimesel kohal). 2013. aastal tehtud Briti sõltumatu organisatsiooni Legatum Istitute uuringute kohaselt on Eesti heaolult 35. kohal, mis tähendab et Eesti on võrreldes eelmise aastaga ühe koha võrra langenud. Esimese kahe eesmärgi täideviimiseks on vaja, et valdav enamik elanikkonnast selle nimel ka pingutab ja saadavaid hüvesid naudib. Kui absoluutne enamus sellesse panustab ehk kui ühiskond on sidus, siis on võimalik jõuda olukorrani, kus ühiskond tegutseb kooskõlaliselt, mis ongi kolmandaks eesmärgiks. Reaalses elus tähendab
riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides. Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu. Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (maailma suurim armee 1940) hakkasid leidma võimalusi rahvusvaheliseks konfliktiks. 24.märtsil 1933 kuulutas Maailma juudikongress Saksa riigile sõja. Sellele järgnesid saksa elanikkonna vastased pogrommid ja mõrvad I maailmasõja järgsetele Ida- Euroopa riikidele kuuluvates saksa aladel nt
annaabi.ee 
