heaolule. 2. Varem riigil neid ülesandeid ei olnud (kirik, perekond, külakogukond, vald) 3. Inimesed ei vajanud riigilt abi 4. Tekkisid demokraatlikud valitsemisreziimid 5. Need tingisid erilise ühiskonnatüübi - heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi tekkimine 19. saj lõpus 20 saj algus Saksamaal - 1880 a. P- Euroopas 20. saj. esimesel kümnendil P- Ameerikas 1930. aastatel ja F. Roosevelti uus poliitiline kurss Vaatame lk 13. Riiklike heaolukulude kasv 20. saj teisel poolel Heaoluriigi olemus ja ülesanded 1. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. 2. Pakub teenuseid, millest turg ei ole huvitatud 3.Sellega pehmendatakse turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske 4. Heaoluriik täidab klassikalisele riigi funktsioonile (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. 5
(rahvus, religioon, eapõhised rühmad, ökokogukonnad), mitmekesisemad võimusuhted (palju toimijaid, sh. r/vahel) Režiimi tüpoloogia pole relevantne? Mitme dimensioonilisus- oluline mitte niivõrd ulatus kuivõrd disain. Kvantitatiivsete mõõdikute apologeetika pole enam populaarne. Muutuste komplekssus, vastastikune seotus. Hybridization. Master variable problem (Pierson)- e. mida mõista HR muutuse all? Kuidas muutust operatsionaliseerida? Klassikaliselt võeti avalike heaolukulude % SKP-st, täna pole see enam adekvaatne (erasektori ja 3.sektori olulisus). Mitmed muutused ei pruugi kulude struktuuris kajastuda (restrukt., mitte lõhkumine). Seega, olgugi, et erinevatest maailmadest ja/või tüüpidest, režiimidest rääkimine on väga levinud ja analüütiliselt ahvatlev, siis empiiriliselt mitte väga relevantne. Eriti kirju ja vastuoluline on pilt, kui vaadata valdkonnapoliitika kulutuste, tööriistade ja lahenduste lõikes. Püüda tüpologiseerida Ida-
annaabi.ee 
